noored paarid on koos seksi pärast, mitte aga armastuse pärast, mida sageli endale ei teadvustata.
Kuid selline sotsiaalne vorm on tegelikult samuti seotud animaalsusega. Seks on üsna ürgne
inimfüsioloogia avaldumisvorm. Kõik mehed soovivad endale ilusat naist ja kõik naised soovivad
endale nägusat meest. Inimese „sisemine ilu“ jääb vähemalt tutvuse alguses paljudel juhtudel
tahtmatuks või lihtsalt teisejärguliseks. Kas selline asi on ikkagi mõistlik? See on ju omane
loomadele, mitte ei peaks olema omane haritud ja intellektuaalsetele olenditele. Seksuaalsus on
väga vajalik inimese sigimisvõime avaldumise korral, kuid sellega kaasnev käitumine on selgelt
loomaliku tendentsiga. Religioonis on selle kohta tavaks öelda, et „eelistatakse liha vaimule“.
Inimeste iha kauni välimuse järele annab tegelikult mõista inimese materiaalsest olemusest. Ilusa ja
tugeva kehaehitusega mees omab naise silmis ( vähemalt alateadlikult ) väga hea genotüübiga
isendit, kellel on head geenid, mida siis edasi pärandada järgmistele generatsioonidele. Suurepärane
genofond võib tähendada ka isendi head elukvaliteeti. Seksuaalsus on seotud isendi sigimisega. See
on nagu „külgetõmbe mõõt“, mis on samuti päritud loomariigist. Näiteks koolis on ilusa tüdruku
ümber alati palju poisse. Seda veel eriti, kui tegemist on piltilusa inimesega. Kuid miks inetu
välimusega tüdruk ei saa peaaegu mitte kunagi olla sama populaarne kui näiteks väga ilus tüdruk,
hoolimata sellest, et ta võib osutuda niisamuti targaks ja andekaks?
Inimgrupp kui loomakari
Inimestel esinevad väga sageli loomalikke kalduvusi, mis aga ei avaldu ainult üksikinimese
tasandil, vaid ka inimestest koosnevatel gruppidel. Kogu loomariigis kehtib üks väga iseäralik
seaduspärasus, mida tuntakse loodusliku valikuna. Selle all mõistetakse sellist eluslooduses
valitsevat seaduspärasust, mille korral tugevamad isendid kohastuvad keskkonnaga paremini ja
jäävad elama, kuid samas nõrgematel isenditel on suurem tõenäosus hukkuda. Enamus juhtudest
nõrgemad isendid looduses surevadki. Kuid sellist loomariigi omast avaldumisvormi esineb
tegelikult ka inimühiskonna tegevuses, sest leidub loomariigile omaseid iseloomujooni. Näiteks
andekam ( s.t. intelligentsem ) inimene saavutab enamasti rohkem materiaalset edu ( näiteks
rikastumise tõenäosuse protsent on suurem ), kui need inimesed, kellel on vähem andeid ja oskusi.
Selgelt on näha seda, et inimühiskond soosib rohkem intelligentsemat inimest nii nagu loodus
soosib tugevamat isendit. Sellise inimese elukvaliteet on enamasti heal tasemel. See tähendab, et
materiaalseid ( ja paljudel kordadel ka sotsiaalseid ) probleeme esineb enamasti palju vähem.
Näiteks popstaari elu on peaaegu alati rikkalikum ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval
inimesel. Madalama intelligentsuse kvoodiga inimesed aga enamasti ei saavuta oma elus suurt
midagi ja nende elukvaliteet on ka enamasti kesisem nendest inimestest, kes omavad suuri vaimseid
võimeid ja oskusi. Kuid peab märkima ka seda, et need asjaolud võivad suuresti sõltuda ka antud
ühiskonna üldistest vajadustest ja võimalustest. Sellegipoolest on seos loomariigis ja
inimühiskonnas esineva vahel siiski selgelt olemas. Looduses jääb tugevam isend enamasti ellu,
nõrgem aga mitte. Inimühiskonnas on kujunenud välja üsna sarnane olukord, kus intelligentsem
inimene elab paremat elu kui vähem andekam inimene. See võib küll erinevates ühiskondades olla
spetsiifiliselt erinev, kuid seda näitab selgelt üldine ühiskonna funktsioneerimine. Tegelikult ei ole
see aga õiglane, sest õigus elule on kõigil inimestel ( hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest
), milles peaks arvestama ka inimeste elukvaliteeti. Ei ole tegelikult õiglane, et inimese
elukvaliteedi määrab ära inimese „arukus“, mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud geenidest (
nagu näiteks musikaalsus ). Psühholoogias ei ole tegelikult veel päris selge, et kas inimese andekus
ja geniaalsus tulevad inimese geenidest, ühiskonna mõjuvatest teguritest või hoopiski nende kahe
erineva teguri kombinatsioonidest. Looduses määrab isendi toimetuleku tema genofond, kuid
inimühiskonnas ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja
humanitaarseteks eluvormideks. Paljude inimeste reaalne elu Maal on aga paraku kohati üsna
mõistuse vastane ja animaalne. Inimühiskonna üheks suurimaks loomaliku tendentsi
54