1.2. Kinnisomand
Omand on majandusliku korra alus. Vastavalt sellele, kas tunnustatakse, piiratakse või
keelatakse eraomandit, kujuneb ka majanduskord. Omandi, selle sisu ja tähenduse tegeleb lisaks majandusteadusele ka õigusteadus ja filosoofia. Ürgühiskonnas tunti omandit
ainult vallasasjadele. Hiljem tekkis omand majale. Vanas Roomas võis omand kuuluda ainult rooma rahvale, olles kollektiivses kasutuses. Aadlike ja kiriku võimuvähendamine
omandiküsimustes tõi kaasa omandi muutumise täiesti
piiramatuks õiguseks, mis
ennast ei õigustanud. Seepärast on 19.sajandist kuni tänaseni toimunud omandiõiguse
piiramine üldistes huvides.
Valgustusaja filosoof ja kirjanik Jean Jacques Rousseau (1712-1778) oletab, et keskseks
momendiks tsiviilühiskonna arengus oli eraomandi leiutamine. Esimene i nimene, kes,
tarastanud tüki maad, võttis pahe lausuda "see on minu oma", ja kes leidis küllalt lihtsameelseid inimesi teda uskumaks, oli tegelikult tsiviilühiskonna leiutaja.
Eesti kaasaegses eraõiguses on olulisel kohal Asjaõigusseadus.
Õigusakti 3. osa käsitleb omandi sisu ja kaitsega seotud aspekte.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja:
Vallata. Reaalne võim asja üle. Valdus on omandi üks element.
Kasutada. Asja tegeliku omaduste tarbimine ja viljade saamine
Käsutada. Asja juriidilise staatuse määramine. Käsutusõiguse üleandmisel lõpeb ka
omand. Seega ei ole omand üks õigus, vaid õiguste kogum.
Omand on põhiseadusega kaitstud õigus.
7