1. KINNISVARA OLEMUS: Kinnisasi ja kinnisomand 1.1. Kinnisasi
Kinnisvara on eelkõige majanduslik, kuid ka õiguslik termin. Mõiste „ kinnisvara“ õiguslik definitsioon puudub.
Olulisemad lähtekohad selle mõiste avamiseks tulenevad järgnevatest õigusaktidest:
Tsiviilseadustiku üldosa seadus( TsÜS); Asjaõigusseadus( AÕS); Korteriomandiseadus( KOS).
Meid ümbritsevad erinevad asjad, mida kasutame või ei kasuta. Suuremat osa asju saame liigutada, kuid maatükki liigutada pole võimalik.
TsÜS § 49. avab nelja sõnaga asja mõiste: „ Asi on kehaline ese.“ Asju võib jaotada mitmeti ning üheks võimaluseks on jagada need kinnis- ja vallasasjadeks.
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa( maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi( TsÜS).
TsÜS § 54, lõige 1 ütleb, osad on sellega püsivalt ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. et kinnisasja olulised ühendatud asjad, nagu
Seega üleoleval fotol on tegemist maatüki ehk kinnisasjaga, mille olulised osad on talumaja, pisut eemal oleval viljapõllul kasvav vili, metsatukk( kasvav mets) ja taimed, mis juurtega maapinnas. Vallasasjadeks on aga näiteks vana triikraud või kell, mis talumajas või vana maja katuselt kukkunud eterniiditükid. Samuti muutub vallasasjaks puit, kui puud langetatakse ja kaob püsiv ühendus maatükiga.
Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või-rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti( TsÜS
§ 54.
6