1 . KINNISVARA OLEMUS : Kinnisasi ja kinnisomand 1.1 . Kinnisasi
Kinnisvara on eelkõige majanduslik , kuid ka õiguslik termin . Mõiste „ kinnisvara “ õiguslik definitsioon puudub .
Olulisemad lähtekohad selle mõiste avamiseks tulenevad järgnevatest õigusaktidest :
Tsiviilseadustiku üldosa seadus ( TsÜS ); Asjaõigusseadus ( AÕS ); Korteriomandiseadus ( KOS ).
Meid ümbritsevad erinevad asjad , mida kasutame või ei kasuta . Suuremat osa asju saame liigutada , kuid maatükki liigutada pole võimalik .
TsÜS § 49 . avab nelja sõnaga asja mõiste : „ Asi on kehaline ese .“ Asju võib jaotada mitmeti ning üheks võimaluseks on jagada need kinnis- ja vallasasjadeks .
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ( maatükk ). Asi , mis ei ole kinnisasi , on vallasasi ( TsÜS ).
TsÜS § 54 , lõige 1 ütleb , osad on sellega püsivalt ehitised , kasvav mets , muud taimed ja koristamata vili . et kinnisasja olulised ühendatud asjad , nagu
Seega üleoleval fotol on tegemist maatüki ehk kinnisasjaga , mille olulised osad on talumaja , pisut eemal oleval viljapõllul kasvav vili , metsatukk ( kasvav mets ) ja taimed , mis juurtega maapinnas . Vallasasjadeks on aga näiteks vana triikraud või kell , mis talumajas või vana maja katuselt kukkunud eterniiditükid . Samuti muutub vallasasjaks puit , kui puud langetatakse ja kaob püsiv ühendus maatükiga .
Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis , samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi . Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus , ei ole kinnisasja osa . Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ( TsÜS
§ 54 .
6