Kinnisvaraturg ,
Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena . Turumajandusteooriate kohaselt peetakse turgu peamiseks majanduselu reguleerivaksinstitutsiooniks , kus toimivaks regulaatoriks on konkurents ( Kaldaru 1996 ).
Kinnisvaraturg on koht , kus saavad kokku kinnisvaratehingutes osalejad ning teevad tehinguid . See on mõtteļine keskkond ( puudub konkreetne koht _ turuplats ), kus need
tehingud tehakse . Turuna võib siin käsitada pigem tegevust ja protsessi . Turu käivitajaks on ostujõuline nõudlus , miļlele tuginedes toovad kinnisvara pakkujad käibesse uusi objekte . Pakkumine iseenesest nõudlust ei loo . Nõudlus on kinnisvara kogus , mida ostjad on nõus antud hinna juures turult omandama . Pakkumine on kinnisvara kogus , mida arendajad / omanikud on nõus antud hinnajuures turule tooma , s . t müüma . Pakkumise ja nõudluse käigus omandab kinnisvara turuväärtuse . Turuväärtus on hind , mille juures kinnisvara omanik on nõus seda müüma ja ostja nõus seda ostma . Stabiilses turusituatsioonis tekib kinnisvarale ajajooksul tasakaaluhind . Tasakaaluhind on olukord , kus hind ja kogus sobivad nii müüjale kui ka ostįale ja nad on valmis tehingut sõlmima .
Turutehingute alusel kujuneb keskmine hind . Keskmine hind on sarnase asukohaga sarnaste kinnisvaraobjektidega kindlal ajavahemikul tehtud tehingute infol põhinev teoreetiline hind . Näiteks eluase on turumajanduslikus süsteemis turul müüdav-ostetav kaup , millel on oma hind . Samuti nagu iga teise kauba puhul määrab korteri või maja hinna nõudmise ja
pakkumise suhe . Kuid eluase on keeruline majanduslik kaup ning ka vastav turumehhanism erineb oluliselt kasvõi näiteks banaaniturust . Eluasemeturu olemuse mõistmiseks on vajalik eristada nii maksumust kujundavaid kui nõudlust mõjutavaid faktoreid .
Maksumust kujundavad faktorid tulenevad kõik eluaseme eriomadustest , milleks on vastupidavus ja püsivus , heterogeensus , ruumiline fikseeritus ( Tu 2002 ).
13