Kriminaalmenetlus kui äärmuste kombinatsioon
Eesti kriminaalmenetlust iseloomustavad tänaseks ühelt poolt arvukad ja üsna kiiresti kulgevad lihtmenetlused ning
teiselt poolt harvad, kuid see-eest aja- ja töömahukad üldmenetlused. Viimased on põhjalikud, iga tõendit ja
õiguslikku argumenti nüanssideni vaagivad. Kusjuures esiplaanil ei ole mitte niivõrd materiaalõiguslikud kui
menetlusõiguslikud aspektid. Selleks pruugib vaid vaadata
viimase aja Riigikohtu lahendeid kriminaalasjades.
ELU OMA MITMEKESISUSES ON
Materiaalõiguslikud küsimused on neis selgesse
PALJUSKI ETTENÄHTAMATU,
vähemusse jäänud.
MISTÕTTU LIIGA JÄIGAD
Selline äärmustest koosnev kriminaalmenetlus seab
MENETLUSREEGLID EI PRUUGI
loomulikult uusi väljakutseid õiguskaitseasutustele, alates
küsimustest, kuidas tööd jaotada ja millise väljaõppega
ALATI VIIA KÕIGE ÕIGLASEMA
ning kogemustega juriste erinevad menetlusliigid vajavad.
TULEMUSENI.
Võistlev menetlus selle tänasel kujul on seejuures kindlasti
jõukohane vaid väga headele juristidele. Nii on meie
võistlevast menetlusest saamas teenus, mis on väga