piisavalt arvestada õigus– ja kohtusüsteemide mitmekesisusega. Selge on aga see, et majanduskriisijärgsel perioodil
on õigusemõistmise tõhusus aktuaalne küsimus enamikes riikides ja sellega seoses tõusetuvad ka küsimused
õigusemõistmise kvaliteedist ja kohtute sõltumatusest. JS kui vahend, mis pakub võrdlevat ülevaadet tõhususe,
kvaliteedi ja sõltumatuse kriteeriumide rakendamisest riigiti ja võimaldab end teiste riikide kõrval positsioneerida,
on kahtlemata suureks abiks nii otsustajatele kui rakendajatele ja köidab oma uudse lähenemisega ka muid huvilisi.
Head avastamist!
Justice Scoreboard 2014 arvutivõrgus:
Angelika Sarapuu
õigusloome ja arenduse talituse nõunik
Eesti siseriiklik korrespondent CEPEJ-s
http://ec.europa.eu/justice/effectivejustice/files/justice_scoreboard_2014_en.pdf
KÜMME AASTAT UUE KRIMINAALMENETLUSE
SEADUSTIKUGA
Mida arvab Norman Aas?
01.07.2004 jõustus uus kriminaalmenetluse seadustik. Käesoleval suvel saab sellest juba 10 aastat. KrMS oli omal
ajal väga modernne, kombineerides erinevate õigussüsteemide parimaid saavutusi ja võimalusi. Tegelikult on KrMS
modernne veel 10 aastat hiljemgi. Sellist alternatiivmenetluste paletti nagu Eesti kriminaalmenetlus ükski teine
õiguskord vaevalt et tunneb.
Ma iseenesest pooldan erinevate alternatiivmenetluste
KUIGI AEG-AJALT KOSTUB
olemasolu ja nende suurt osakaalu. Asi ei ole mitte selles,
AVALIKKUSE VÕI MÕNE POLIITIKA
et see on riigi jaoks odavam ja tegelikult ainuke viis,
kuidas tänaste ressurssidega kriminaaljustiitssüsteem
NURINAT LIHTMENETLUSTE SUURE
üldse suudab Eestis kriminaalasju menetleda. Pigem on
OSAKAALU ÜLE, SIIS MINA SEDA
oluline see, et kaasaegses ühiskondlikus käsitluses on
PROBLEEMIKS EI PEA. MINU JAOKS
kuriteo enda mõiste ja sellega seoses ka
ON TÕSISEM, KUIVÕRD
kriminaalmenetluse eesmärk muutunud. Kui klassikalise
ÄÄRMUSLIKUKS ON EESTI
arusaama järgi on kuritegu seaduse, teatud nägemuses
isegi kõrgemalt poolt etteantud normide rikkumine,
KRIMINAALMENETLUS UUE
mille täpsed asjaolud tuleb alati välja selgitada ja mida
MENETLUSSEADUSE AJAJÄRGUL
saabki heastada vaid seaduse alusel mõõdetud täpse
KUJUNENUD.
karistusega,
siis
tänapäeval,
postmodernses
õiguskultuuris, nähakse kuriteos pigem konflikti
ühiskonnas ja riigi ülesanne on aidata seda konflikti lahendada ja saavutada pragmaatiline kompromiss.
Nüüdisaegse menetlusõiguse keskne juhtmõte on seega pigem kõikvõimalike kokkulepete soodustamine ning
sotsiaalse konflikti reguleerimine, mitte aga niivõrd õigusvaidluse lahendamine materiaalõiguse eksaktse
kohaldamise teel. Ja on selge, et praktilises plaanis ongi alternatiivmenetlused mõeldud ja sobivad kõikvõimalikke
deal’ide tegemiseks.
Seega, kuigi aeg-ajalt kostub avalikkuse või ka mõne poliitiku nurinat lihtmenetluste suure osakaalu üle, siis mina
seda tegelikult Eesti kriminaalmenetluse probleemiks ei pea. Minu jaoks on hoopis tõsisem probleem see, kuivõrd
äärmuslikuks on Eesti tänane kriminaalmenetlus uue menetlusseaduse ajajärgul tegelikult kujunenud.