pälvis kohtunike pahameele, siis meie visiidi ajaks oldi jõutud lahendi hindamiseni, millele kulus keskmiselt veerand
tundi. Hollandlased väärtustavad lahendi põhjendamist, varem ei pidanud kohus kriminaalkohtuotsustes kirjalikke
põhjendusi andma, nüüd peab ja seda peetakse suureks edasiminekuks.
Kohtute kommunikatsioon
Menetlusosaliste rahulolu-uuringu kohaselt on kohtu tööga Hollandis rahul 80% menetluses osalenud isikuid,
professionaalsetest menetlusosalistest on rahul 73%. Avastatud on, et rahulolu ei sõltu oluliselt sellest, kas pool
kohtus võitis või kaotas. Üldine usaldus kohtusüsteemi vastu on viimasel aastakümne kõikunud 56–67% vahel.
Hollandi riikliku uurimisinstituudi poolt tehtud analüüs aga näitas, et rahulolu sealse kohtusüsteemiga võib olla küll
kõrge, ent muutuv meediakeskkond on teinud rahulolu ja usalduse kergesti ja oluliselt mõjutatavaks. Samuti
rõhutati, et hollandlastele ei ole loomuomane tunnustada riigivõimu autoriteeti, riigiorganid peavad oma tegevusega
pidevalt kinnitama, et väärivad neile usaldatud võimu.
Nõukogu kommunikatsioonieksperdiga kohtudes sai selgeks, et Hollandi kohtusüsteem võtab tõsiselt väljakutset
hoida olemasolevat avalikkuse usaldust keerulises sotsiaal– ja meediakeskkonnas, kus ühelt poolt tuleb suurendada
läbipaistvust ja informeeritust ning teisalt säilitada kohtusüsteemi põhiväärtusi.
Kohtute nõukogu juures töötab 10-liikmeline kommunikatsioonimeeskond (sh 4 täiskoormusega töötavat
"ajakirjanikku", kes süsteemi puudutavat uudissisu toodavad, sest praktikas ei ole kohtud paraku ise veel
proaktiivsuseni jõudnud) ning sõltuvalt eelarve võimalustest 1–4 ajutist töötajat. See meeskond töötab nii meedia,
avalikkuse kui menetlusosaliste suunal ning korraldab kohtuteülest sisekommunikatsiooni. Igas kohtus on ka oma
pressiesindajad ning igas kohtus on nimetatud vähemalt üks pressikohtunik, kelle ülesanne on olla kohtu kõneisik,
selgitades selle kohtu lahendeid, toimuvaid kohtumenetlusi ja õigusemõistmist üldiselt.
Kohtute nõukogu kommunikatsiooniüksus koostab hetkel kohtute kommunikatsioonistrateegiat. Neil on olemas
mahukas juhend kohtute meediasuhtluseks, millest lähtuvad oma tegevuses nii kohtud kui ajakirjanikud.
Siinkohal peamegi oma kirjeldaval ja mitte hinnangut andval moel kokkuseatud ülevaate välisriigist lõpetama, et
jätta leheruumi (või siis pigem lehelugemise aega) teistele
autoritele meie enda siseriiklike kogemuste jagamiseks. Aga
Põhjalikumalt saab Hollandi kohtute süsteemiga tutvuda:
http://www.rechtspraak.nl/english/Pages/default.aspx.
on väga tõenäoline, et Eesti kohtute arengut jälgides võib
tulevikus avastada elemente, mis kahtlaselt puukingade häält
teevad.
Mari-Liis Lipstok
Riigikohtu esimehe nõunik
Kaidi Lippus
õigusloome ja arenduse talituse juhataja
Fakte Kohtute nõukogu Rechtspraaki kohta:
- loodi 2002, enne haldas kohtuid justiitsministeerium;
- 4 täiskohaga liiget, kellest 2 kohtunikku, 2 mittejuristist liiget (üks neist on finantsjuht ja teine nõukogu
teenindava ametnikkonna juht);
- nõukogu liikmete ametiaeg 6 aastat;
- nõukogu liikmed nimetab justiitsminister pärast arutelu kohtutega, ametisse nimetamise otsuse allkirjastab
kuninganna;
- nõukogu teenindavas asutuses töötab u 105 täiskohaga ametnikku;
- koostab I ja II astme kohtute eelarve ja peab läbirääkimisi justiitsministeeriumiga;
- kinnitab kohtuasutuste eelarve;
- korraldab kohtunike ettevalmistust ja valikut;
- on üldküsimustes kohtute kõneisik suhtluses avalikkusega;
- esindab kohtusüsteemi rahvusvahelises suhtluses;
- osaleb õigusloomes õigusaktide mõju hindamise kaudu.