Peetakse oluliseks, et kui kohtu juhtkonnal on olemas info, kuidas kohus kvaliteedistandardite valguses tegutseb,
siis hinnatakse kvaliteeti regulaarselt. Sel eesmärgil on loodud RechtpraaQ osana mitmed hindamisinstrumendid:
1. Kohtusüsteemi uuring - Kohtuid positsioneeritakse kord kahe aasta jooksul. Kohtu juhtkond analüüsib uuringu
tulemusi, et hinnata enda kohtu progressi eelnimetatud 10s RechtspraaQi tähelepanu all olevas valdkonnas.
Kohtusüsteemi uuringu tulemus sünnivad arengueesmärgid kohtu juhtimisele ja juhatusele.
2. Menetlusosaliste rahulolu uuring - Viiakse läbi kord nelja aasta jooksul. Küsitletakse kohtusse pöördujaid,
advokaate, prokuröre kõigis kohtu teenust puudutavates valdkondades – nt kuidas kohtunik käitus hagejaga, kas
kohtuotsus oli loetav ja mõistetav, kas istung algas õigeaegselt.
3. Kohtupersonali rahulolu uuring - Viiakse läbi samuti kord nelja aasta jooksul. Personalilt küsitakse muuhulgas
nende isikliku arengu, otseste juhtide tegevuse, juhatuse, töö mitmekesisuse kohta. Tulemusi kasutatakse, et
kohtutöötajate motivatsiooni ja rahulolu tõsta selleks, et kogu organisatsioon töötaks paremini.
4. Külastused - Kord nelja aasta jooksul saadetakse kohtutesse kvaliteedisüsteemi rakendamist hindama komisjon,
kuhu kuuluvad kohtusüsteemi välised inimesed nt ülikooli professor, advokaat, prokurör. Visiitide tulemused
võimaldavad kohtusüsteemil end arendada ühiskonna ootustele paremini vastavaks.
5. Audit - Audit viiakse läbi kohtusüsteemi siseste isikute poolt selleks, et hinnata kvaliteedistandarditele vastavust
ja progressi kvaliteedistandardite saavutamiseks. Auditi jooksul vaadatakse 8 kohtunikku ja 9 kohtusüsteemist välist
liiget, kes vestlevad kohtunike ja ametnikega. Külastuse järgselt valmib raport, milles antakse hinnang
kvaliteedisüsteemi rakendamisele.
Kvaliteedisüsteemi osaks on ka ekspertkonsultatsioonid, mis viiakse läbi inimeste vahel, kes ei tööta koos, kuid
on sama liiki ametikohtadel, nt erinevate kohtute kohtunikud. Peamiselt ongi see mentorlusele sarnane vorm
mõeldud individuaalse kohtuniku tegevuse parandamiseks, kas siis istungil olles või organisatsiooni liikmena
tegutsedes. Arutletakse istungite salvestisi vaadates, perr review põhifookus on käitumisel.
Viimasena nimetati mudeli osana kaebuste lahendamise süsteemi. Alates 2002 aastast kehtib kõigile kohtutele
ühtne kaebuste menetlemise süsteem, mille eesmärk on kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemisele
ja registreerimisele ning kohtupersonalile toe pakkumine selles tegevuses. Samuti aitab ühtne süsteem saada
kohtusüsteemi hõlmavat pilti kaebuste sisust ja neid analüüsides parandada kohtusüsteemi kvaliteeti.
Lisaks eelnimetatud RechtpraaQ tähelepanu all olevale kümnele põhivaldkonnale ja süsteemi kuuluvatele
instrumentidele tegeletakse kvaliteedijuhtimise süsteemi edasiarendamisega pidevalt edasi. Kohtute perioodilisest
arengukavast
tulenevate
eesmärkide
täitmiseks
täiustatakse kvaliteedijuhtimise süsteemi ja luuakse uusi
Huvitav fakt: Hollandi kohtute seaduse järgi1 on
instrumente, mis ametlikult ei ole veel RechtpraaQ osaks
kohtu
juhtkonna
kohustus
tagada
saanud, kuid eelduslikult leiavad seal peatsele oma koha.
õigusemõistmise kvaliteet (mitte nagu Eestis, kus
Aastatel 2008–2011, kui arengukavas võeti tähelepanu alla
juhtkonna
eesmärgiks
on
korrakohane
õigusemõistmise kvaliteet ja kitsamalt kohtulahendite
õigusemõistmine kui selline).
kvaliteet ning formuleeriti standardid. Standardid
hõlmavad lahendite paremat motiveerimist, sagedamini
kolmeses koosseisus asjade läbivaatamist, eeluurimisele ja tõendite hindamisele rohkema aja pühendamist, kestvat
õpet jne.
Standarditele vastavuse hindamiseks töötati välja kohtulahendite kvaliteedi hindamise ühtsed kriteeriumid, mille
alusel ringkonnakohtunikud hindavad igas hindamisperioodis x arvu eelmise perioodi I kohtuastme lahendeid. Kui
esialgu katsetati hindamislehega, mille täitmine võttis aega lahendi kohta ca kaks tundi ning mis seega õigustatult