Sõnastatud on ka kohtute visioon aastaks 2020 – tulevikku vaatav uurimus, kus analüüsiti Euroopa ja Hollandi
ühiskonna arenguid majanduses ja poliitikas, prognoositi kohtuasjade ja nende läbivaatamiseks vajamineva
kohtupersonali arvu. Uurimuse kandev eesmärk oli leida viisid, kuidas ühelt poolt tähtsustada kohtuvõimu
eraldiseisvat sõltumatut rolli ning teisalt, kuidas vastata paremini ühiskonna ootustele. Visioonis püüeldakse
õiglust loovate kiirete ja prognoositavate kohtulahendite poole ning rõhutatakse, et kohtute juhtimine
peab olema paindlik ja muutustele avatud.
RechtspraaQ
Hollandi kohtute seaduses on kirjas, et kvaliteedi tagamine on üks kohtusüsteemi eesmärke ning selle toetuseks
võeti aastast 2002 kohtusüsteemi arendamise instrumendina kasutusele kõiki seniseid kvaliteeditegevusi koondav
kvaliteedisüsteem RechtspraaQ1. Nimetus ei vaja Euroopa justiitshaldusringkondades enam tutvustamist, sellest on
saanud unistus, mille poole püüelda.
RechtspraaQ aitab nõukogul ja iga kohtu juhtkonnal hinnata, kas kohus töötab korrakohaselt, kas kvaliteet on
tagatud. Mudel võtab tähelepanu alla
kümme valdkonda, mis baseeruvad
RECHTSPRAAQ:
kohtu
igapäevaste
protsesside
Kvaliteedisüsteemi raamistik
Kvaliteedihindamise instrumendid
elluviimisel:
- kvaliteedistandardid
- kohtusüsteemi uuring
1. Üldjuhtimine
- tulemuse hindamise süsteem - menetlusosaliste rahulolu-uuring
2. Strateegia ja eesmärgid
- kohtupersonali rahulolu-uuring
3. Personalijuhtimine
- külastused
4. Finantsjuhtimine
- audit
5. Tööprotsesside juhtimine
6. Kohtusse pöörduja rahulolu
Muud elemendid
7. Personal
- kaebuste menetlemise süsteem
8. Mõju ühiskonnale
- ekspertkonsultatsioonid e peer review
9. Töökorraldus ja rahastamine
10. Arendus ja innovatsioon
Kvaliteedisüsteemi raamistikus tuuakse välja korrakohaseks õigusemõistmise tähtsad valdkonnad, mis mõjutavad
nii õigusemõistmise kvaliteeti kui ka kohtu kui organisatsiooni kvaliteeti. Kvaliteedistandardid on kehtestatud igale
kohtule ja eraldi ka tsiviilasjade ja kriminaalasjade valdkonnale, samuti on kvaliteedistandardid kehtestatud
juhtimisele, nad ei ole staatilised, vaid neid vaadatakse just perioodiliselt üle. Standardites on struktureeritult
kirjeldatud ära eesmärgid, kuid ei käsitleta meetmeid, mis tuleb võtta, kui eesmärgid pole täidetud.
Tulemuse hindamise süsteem teeb õigusemõistmise
tulemused mõõdetavaks nii kohtu kui mõne valdkonna
tasandil.
Hinnatakse järgmisi valdkondi:
1.
2.
3.
4.
5.
sõltumatus ja ausus
asjatundlikkus
menetlusosaliste kohtlemine
õiguse ühetaoline kohaldamine
kiirus ja õigeaegsus
Hinnatavatele valdkondadele on kehtestatud erinevad
indikaatorid. Näiteks on üheks indikaatoriks sõltumatuse
ja erapooletuse valdkonnas kaebuste lahendamise
süsteem, mida hinnatakse 5 palli skaalal. Viis palli saab
anda, kui valdkonna indikaatori eesmärk on saavutatud
ehk olemas on „iga-aastane raport kaebuste menetlemise protseduurireeglitele praktika vastavuse osas“. Niimoodi
indikaatoreid hinnates saab kohtu juhtkond otsustada, kas areng on võimalik ja vajalik.
1
http://www.rechtspraak.nl/English/Publications/Documents/BrochKwaliteit_GB