põhineb nõukogu hallataval kohtute töökoormuse mõõtmise süsteemil ning kohtuasja läbivaatamise maksumusel
kategooriate ehk tootegruppide lõikes. Kohtu eelarvemahu kujunemisel on otsene seos rahasumma ja kohtute töö
tulemuse vahel: vähem rahalisi vahendeid tähendab, et vähem asju vaadatakse läbi. Kui lepitakse kokku suuremas
aasta jooksul läbivaadatavate asjade arvus, eelarveeraldis suureneb.
I ja II astme kohtutele kulub aastas umbes 975 miljonit €, millest 70% kulub palkadele, 15% hoonetele, 7% IT
valdkonnale, 3% koolitusele, 5% erinevate komisjonide
rahastamiseks. Nõukogu sõlmib tulemuslepingud iga
2010. aasta nõukogu ja justiitsministeeriumi vahel
kokkulepitud eri gruppide kohtuasjade läbivaatamise
kohtuga sõltuvalt prognoositavast lahendatavate asjade
ehk tootegruppide hinnad ümardatult eurodes:
arvust ning lähtudes eelarve tasakaalu printsiibist. Kohtute
tsiviilasi
885
enda otsustada on see, kuidas nad raha kululiikide lõikes
kriminaalasi
1994
haldusasi
865
jagavad. Kohtuhoonete ja IT-süsteemide jaoks jääb raha
piirkonnakohtu asi
138
nõukogu hallatavasse kesksesse eelarvesse (120 miljonit €).
perekonna- ja alaealiste kohus
846
Nõukogu enda aastane eelarve on 20 miljonit €.
maksuasi
1094
tsiviilapellatsioonikohtu asi
3578
Tulemuspõhiseks eelarvestamiseks on vajalik mõõta nii
kriminaalapellatsioonikohtu asi
1