Hollandi kohtusüsteemist
Hollandis viidi alles 2013. aastal läbi kohtuasutuste arvu vähendamise reform, mille käigus vähendati esimese
astme kohtute arvu seniselt 19lt 10le
ning kohtumajade arvu 53lt 32ni.
Fakte H o lla nd i ja k o htu s üs teem i k o h ta
16,7 miljonit elanikku
Ringkonnakohtuid, milles arutatakse
1,9 mln kohtuasja aastas
kriminaal, tsiviil- ja maksuasju, on
10 esimese astme kohut; 4 apellatsioonikohut
pärast
reformi
läbiviimist
4,
1 haldusasjade apellatsioonitribunal; 1 majandusvaidluste tribunal
2300 kohtuniku kohta (paljud kohtunikud töötavad osalise
haldusasjade apellatsiooniaste ja
koormusega)
ühtlasi
viimane
aste
on
5100 õigusemõistmist toetavat ametnikku, 1500 tugiteenuse ametnikku
kohtute aastaeelarve 975 mln eurot
apellatsioonitribunal (Central Appeals
kohtunike keskmine vanus 50-55 aastat
Tribunal), lisaks kuulub kohtusüsteemi
48% kohtunikest ja 26% kohtuametnikest on mehed
majandusvaidluste tribunal (Trade &
Industry Tribunal). Kõrgemateks kohtuteks on ülemkohus (Supreme Court) kassatsioonikohtuna ja riiginõukogu
(Council of State). Esimese ja teise astme kohtuid haldab nõukogu Rechtspraak, kõrgemad kohtud on ka
haldusküsimustes iseseisvad.
Kohtuasutuste arvu vähendamise reformi eesmärkidena toodi välja eelkõige ühiskonna ootus kiirema ja
kvaliteetsema õigusemõistmise järele, rõhutati ka vajadust lühendada juhtimisahelat. Kohtujuhtide valimisega
tegeleb Hollandis kohtute nõukogu. Igal kohtul on kolmeliikmeline juhatus, millest kaks liiget on kohtunikud, sh
kohtu president, ning üks liige on väljastpoolt kohtusüsteemi (finantsjuht). Pärast 1. jaanuaril 2013. a jõustunud
reforme on kohtute juhatuse liikmeid varasema 150
asemel 48. Kohtu juhatuse liikmed nimetatakse ametisse
Huvitav
teada:
Tavapärane
on,
et
kuueks aastaks ning nende valikul arvestatakse
Justiitsministeerium saadab kohtute tööd või
põhimõttega, et nad peaksid nii tööalaste kogemuste kui
kohtukorraldust mõjutada võivate õigusaktide
ka isikuomaduste alaselt üksteist täiendama ja olema
eelnõud, nõukogule arvamuse andmiseks.
pigem vastandlikud. Pärast kohtu juhatuse liikme
Õigusaktide mõju hindamisega tegeleb nõukogu
volituste lõppemist ei saa kohtunikest liikmed jätkata
õigusosakonnas 15 inimest, aastas annab nõukogu
tööd kohtunikuna samas kohtus, vaid nad viiakse üle
50-60 arvamust. Iga eelnõu puhul palutakse ka
teise kohtusse.
vastava valdkonna kohtunike arvamust, nõukogu
Meile
kinnitati,
et
Hollandi
kohtusüsteemi
ametnikud annavad kohtunikele tagasidet, kas ja
edasiarendamiseks on olemas jätkuv vajadus. Järgnevatel
kui palju nende ettepanekuid arvestati või miks
aastatel
on kavas keskenduda kohtumenetluse
jäeti arvestamata.
kiirendamisele ja lihtsustamisele,
tsiviil- ja
halduskohtumenetluse
ühtlustamisele
ning
digitaliseerimisele. Kõik see kannab eesmärki pakkuda kohtusse pöördujatele paremat teenust, vähendades
samaaegselt koormust riigieelarvele.
Tulemusrahastamise süsteem
Kohtute eelarve kujundamine on alates 2005. aastast Hollandis seaduse tasandil ehk kuningliku dekreediga
reguleeritud. 95% I ja II astme kohtute eelarvest lepitakse kokku tulemusrahastamise põhimõttest lähtudes.
Lihtsustatult tähendab see, et eelarvesumma saamiseks korrutatakse eelduslikult läbivaadatavate kohtuasjade hulk
läbi kohtuasjade läbivaatamise maksumusega eri kategooriates.
Kohtute nõukogu saab kogu kohtusüsteemi eelarve raha justiitsministeeriumilt, kohtuteni jõuab raha omakorda
nõukogu kaudu, kellel on kandev roll kohtusüsteemi eelarve koostamisel ja rakendamisel. Tänane eelarvesüsteem