VOLUME 14. MESIMUMMI SUMIN | Page 11

Mardipäeva järgselt ning jõulude

ootuses võtsime ette toreda

reisi Jõuluvana Korstna tallu, et piiluda sealsesse muinasjutumaailma. Retk algas

tuulisel, vihmaniiskel vara-

hommikul lasteaia parklast.

Olime ootusärevuses ning

avatud põnevateks

elamusteks ning uuteks

kogemusteks. Pika bussisõidu

lõppedes olimegi kohal –

Korstna talus, kus elab Jõulu-

vana ja Jõulumemm koos

päkapikkude, hobuste,

lammaste, kitsede, jäneste, lindude, muttide, ämblike ning veel paljude teiste suurte ja väikeste sõpradega.

Taluväravas ootas meid lahke Jõulumemm, korviga kaasas jänkutüdruk Sofi, kel uudishimust pilk säramas. Jõuluvana ennast polnud sel päeval kodus ning ka usinad päkapikud olid oma kiirete jõulueelsete toimingutega hõivatud ning jäid üsna märkamatuks. Vaid Alexander teadis rääkida, et talu taga metsas olevat neid vahel nähtud...

Veidi ümbrust uudistatud, saime esmalt tutvust teha

Jõuluvana-Jõulumemme looma- ja linnuperega. Lambad, kitsed jalutasid oma aedikus ning tulid meid sõbralikult tervitama. Jänesed uudistasid läbi puuriukse meid ja meie neid. Kanad-kuked said Jõulumemme juhendamisel söödetud, kaerateri pugud täis.Taamalt hobusekoplist kostuvad hirnatused olid paljudele lastele esmakordselt kuuldud hääled, mis tekitasid omajagu elevust. Metsavaheline hobuvankrisõit oli kui reis minevikku, esivanemate argipäeva. Arutlesime lastega, mis oleks kui mootorsõidukeid pole? Püüdsime end kujutada ajastusse, kui ainsaks sõiduvahendiks oli vanker ja saan...

Kui oligi ka mõnel lapsel algselt hirm poni selga ronimise ees, siis sellest kartusest sai peagi võitu uudishimu ja proovimistahe ning Alexandri isa turvaline toetus, kes sõbralikul viisil lapsi poni selga aitas ning hobust juhtis.

Kui hoovile sai ring peale tehtud ning kõik põnev ära nähtud ja järgi proovitud, siis kutsus Jõulumemm meid tuppa. Meisterdustoas kaunistasid lapsed ühe hane sule, mille hiljem oma soovile mõeldes haldja-hanele selga kleepisid.

Jõulumemm lubas ettevaatlikult piiluda Jõuluvana kirjakirstu kaane alla. See oli ääreni täis laste kirju ja

joonistusi ning neid pidavat iga päevaga ikka juurde tulema.

Korstna talu tornist jõudsime alla kohvikusse, mida täitis isuäratav küpsetuslõhn. Pliidi ees toimetas lahke kohvikutädi, kes oli pannkooke küpsetanud ning meile lauagi katnud. Pannkoogid viisid lausa keele alla, sest hetkeks oli kuulda vaid koogi-nosimis-nohinat. Kõhud kooki täis, meeled

põnevil uutest kogemustest ja emotsioonidest, vantsisime bussi. Vihmatibane ilm ja jahe sügistuul ei seganud kedagi päeva nautimast, mis jäi ilmselgelt liiga napiks. Kuid juba oligi aeg alustada tagasiteed, et jõuda lasteaeda puhkama, lõunaund magama, sest päeva sündmused polnud karikakarde jaoks veel lõppenud – õhtul, peale lasteaiapäeva oli lisaks eelnevale lapsi ootamas Eliise sünnipäevapidu...

KARIKAKARDE REIS

JÕULUVANA KORSTNA TALLU

11

NOVEMBER 2014

ANU VILL