‹ 58 ›
Tallinna III haruraamatukogu avati 19. septembril
1927. aastal Oskari 17/19a. Kuusmanni korteris. Raamatukogul oli kasutada vaid üks tuba suurusega 22 m2.
Raamatukogu juhatajaks sai tsaariaegse kooliharidusega
seni koduse majapidamisega tegelnud 35-aastane Elsa
Kuusmann. Vajalikud erialased teadmised omandas ta
tööpraktika kaudu Keskraamatukogus: teisi võimalusi
kui 3–4-päevased kursused raamatukoguhoidjate haridustaseme tõstmiseks tollal ei olnud.
Raamatukogu oli avatud kolm päeva nädalas à 2 tundi. Raamatuid oli 559 ja need olid peamiselt eestikeelsed,
vene- ja saksakeelseid toodi keskkogust. Nagu teisteski
harukogudes, kehtis siingi laenamisel tagatismaks (1
kroon köitelt) ja viivisemaks (5 senti iga päeva kohta).
Aasta lõpus oli raamatute arv kasvanud 1305 köiteni.
Enim loeti eestikeelseid raamatuid (4232), saksakeelseid
laenutati 331 ja venekeelseid 148, prantsuse keeles 4 ja
inglise keeles 1 teos.8
Lugejate huvi raamatukogu vastu elavnes juba esimese tegutsemisaasta jooksul ning tõusis veelgi 1930-ndate
aastate keskpaigaks, kui Pelgulinna hakati ehitama era- ja
kooperatiivmaju („Oma kodu”), rajati Stroomi Heakorra
Selts ja rahvapark.
Alates 1932. aasta augustist sai III haruraamatukogu
juhatajaks Marie-Elvine (Maria) Tamm.
Tamm oli lõpetanud kroonugümnaasiumi, sooritanud
kodukooliõpetaja eksami ja olnud tööl raamatukogus. Pä-
rast kutseeksami kehtestamist
1935. aastal sooritas ta eksami
ja sai I järgu raamatukoguhoidja kutse.9
1933. aastal õnnestus samast
majast raamatukogule juurde
saada esimesel korrusel asunud kahetoaline korter. Raamatukogu kasutusse jäi nüüd
kaks tuba, ülejäänud ruumid
anti üürile M. Tammele. Õige
pea oldi taas ruumikitsikuses,
mida leevendas veel ühe samas
majas asuva korteri andmine
raamatukogule. 1935. aastal
loodi teine raamatukoguhoidja koht. Nüüd tuli tööle Aime
Nael, kes töötas siin 1962. aasta detsembrini.10
Hinnatud lugemispaigana on Maria Tamm
III haruraamatukogus saanud
lugemisindu mitmed hilisemad kultuuriinimesed.11
1955. aastal omistati raamatukogule heade töötulemuste
eest E. Vilde nimi. 1962–1971 oli juhatajaks August Toome, 1971–1983 Elga Vent, 1980-ndatel Esta Kiik ja Sirje
Lusmägi. 1999. aastal tunnistati raamatukogu amortiseerunuks ja liideti Sõle raamatukoguga.
Pelgulinna algkool-lasteaed 1930-ndatel. Neist lastest pidi
sirguma Pelgulinna raamatukogule uus põlvkond lugejaid.
Pelgulinna haruraamatukogu (samal majal on ajaloo jooksul
olnud mitu aadressi: Oskari/Ristiku 17/19, Mulla t. 2).