‹ 35 ›
1924. aasta aruandest selgub, et inventeeriti ja katalogiseeriti saksakeelseid teaduslikke raamatuid. Sellega jõudis
terve kogu inventeerimine ja tähestikkataloogi kirjutamine lõpule. Rohkesti tööd andis I Linna Tütarlaste Gümnaasiumilt ja E. Meigaselt ostetud (kummaltki 4000 eksemplari)11 raamatute korraldamine. Meigase raamatud
jäeti harukogude tarvis, osa neist pandi peakogusse. Tütarlaste gümnaasiumi omad pandi teisikute nimekirja:
raamatud olid vanad ja neile ei loodetud lugejaid.
Suurim eraisikult saadud kogu oli Mihkel Martna
erakogu, mis koosnes 3990-st, põhiliselt saksakeelsest
köitest. Nende hulgas olid ka L. Tolstoi ja I. Turgenjevi
teoste saksakeelsed tõlked. 12
1928. aastal saadi Carnegie Rahvusvaheliselt Rahuseltsilt 1174-köiteline ingliskeelne raamatukogu, mis koosnes nii ilu- kui ka teaduslikust kirjandusest. Ilukirjanduslikke raamatuid oli kogus 194 köidet, enamasti kõik
üksikute autorite koguteosed. Näiteks J. F. Cooperi teoste
33-köiteline kogu, 21 köidet M. Twaini teoseid, E. A. Poe
teoste 10-köiteline kogu jne. Oli ka ühiskonna-, õigus- ja
majandusteaduse ning ajalooteemalisi raamatuid. 13
„Vaba Maa”, 3. sept. 1927.
„Vaba Maa”, 13. apr. 1928.
Raamatute annetusi oli edaspidigi. 1937. aastal korraldas Rootsi
Rahvaülikoolide Vilistlaskogude Liit raamatukorjanduse Noarootsi
Rahvaülikooli heaks. Kuna algatusele reageeriti väga elavalt ja
raamatute laekumine oli suur, otsustati osa rootsikeelsest kirjandusest
üle anda Tallinna Keskraamatukogule. 1938. aasta septembri lõpul
anti Tallinna Keskraamatukogule üle Gustav Adolfi Gümnaasiumi
raamatukogu, mis sisaldas 10 000 köidet. 1938. aasta lõpul täienesid raamatukogu prantsuskeelsed raamatuvarud: kohaliku Prantsuse
saatkonna vahendusel annetati Tallinna Keskraamatukogule 294
raamatut. Raamatukogu pürgimusi täiendada oma kogusid väärtusliku kirjandusega näitab ka see, et 15. detsembril 1939 pöördus
Aleksander Sibul Haridusosakonna kaudu Tallinna linnavalitsuse
poole palvega, et seoses Eestimaa Kirjandusliku Ühingu likvideerimisega antaks ühingu raamatukogu üle Tallinna Keskraamatukogule.
A. Sibul, J. Rummo, A. Vender, A. Särev Carnegie raamatukogu üleandmisel 1928. aastal.