‹ 17 ›
sande: koostada saksa- ja venekeelse kirjanduse valiknimestik, mille järgi saaks komplekteerida asutatava Tallinna linna raamatukogu alusvara. Kasutasin selleks tööks
mitmeid vene- ja saksakeelsete raamatute katalooge, valides sealt klassikute ja muude autorite teoseid. Valimik
ei olnud suur, sest linnavalitsuse rahalised võimalused
olid piiratud, aga mis mu nimestikus oli, see osteti. Eestikeelne kirjandus pidi soetatama kõik, niipalju kui seda
müügil oli.
Siis tuli leida raamatukogu juhataja. Ei mäleta, kustkaudu kerkis kandidaadiks üks endine Treffneri kooli
õpilane Heinrich Mikkor. Olime koolis ühel ajal õppinud
ja koos „Kroonu onu” mänginud, tema talumeest, mina
Aadut. Tema saigi Tallinna linna raamatukogu esimeseks
juhatajaks. Tema kõrvale kerkis varsti abijuhatajaks üks
vanem mees, omal ajal keisrile saadetavate palvekirjade
organiseerijana tuttavaks saanud Adam Peterson. Juba
samal 1907. a. sügisel alustas raamatukogu tööd.”12
A. Peterson
Kohe algusest peale leiab raamatukogu elavat kasutamist
1907. aastal kasutas raamatukogu päevas keskmiselt 114
lugejat. Järgmisel aastal langes see arv küll 97-le, kuid
tõusis 1909. aastal juba 126 lugejale. Nüüdsest peale püsis keskmine päevane lugemistoa kasutajate arv 130–140
piires ja 1912. aastal tõusis päevane lugejate arv 151 isikule. Raamatuid ei laenutatud, lugejad võisid raamatuid
kasutada ainult lugemistoas.
Nagu juba eelnevalt juttu oli, pääsesid õpilased raamatukogu-lugemissaali ainult õppeasutuse juhtkonna kirjalikul loal. Neid lube kontrolliti perioodiliselt. Et õpilaste
lugemisel hoiti silma peal täie rangusega, seda kinnitab
ka linna-asjade komisjoni 13. jaanuaril 1910 kirjutatud
kiri linnapea V. Lenderile. Kubernerile ettekande tegemiseks palub linna-asjade komisjon toimetada enda kätte
kõik kirjalikud load, mille on väljastanud linna õppeasutuste juhtkonnad raamatukogu-lugemistuba külastavate
õppurite kohta.13
Juba 14. jaanuari kirjast võib lugeda, et Tallinna Lin-
na Maksuta Avaliku Raamatukogu juhtimiskomisjon on
toimetanud linnavalitsusse 99 raamatukogu külastamise
kirjalikku luba.14
Päev hiljem dateeritud V. Lenderi kiri teatab nõudmise viivitamatust täitmisest: eelpool nimetatud 99 luba on
edasi saadetud kubermanguvalitsuse linna-asjade komisjonile.15
Kasutatud raamatute arv on esimestel aastatel võrdlemisi ühtlane ja püsib 40 000 köite piires. Kui raamatukogu avamisel ulatus köidete arv 2000-ni, siis avamise aasta
lõpul oli köiteid juba 2041. (Neist oli eestikeelseid 1024,
venekeelseid 592 ja saksakeelseid 425 köidet.) Kogu täieneb järgmistel aastatel keskmiselt 600–700 köitega, tunduvalt suureneb venekeelsete raamatute juurdetulek ja nii
ületab juba 1909. aastal kogus olnud venekeelsete raamatute arv eestikeelsete arvu. 1915. aastal oli raamatukogus
7430 köidet, neist venekeelseid 3582, eestikeelseid 2664
ja saksakeelseid 1162 köidet.