‹ 16 ›
J. Umblia
J. Veski
V. Lender
Aleksander II juurde, kellele esitas 14-punktilise palvekirja). Baltisakslaste kaebuse peale koos vend Peeter Petersoniga arreteeritud, kohtu alla antud, Siberisse asumisele
saadetud, senati poolt vabaks mõistetud, uuesti Siberisse
ja vangiroodu mõistetud, jäi vabanenuna koos vennaga
Venemaale ning tuli Eestisse alles 1899. aastal. Võib kujutleda baltisakslaste viha, kohates seda sirgeseljalist dissidenti nende käest libisenud linnavalitsuse ametnikuna.
Tallinna linnapea poolt oli see kahtlemata poliitiline töö-
lemääramine. Kuid vaatamata kõrgele eale, töötas Adam
Peterson edukalt. Ta lahkus töölt 1917. aastal.” 11
Raamatukogu avamiseks tarvilikud ruumid saadi linna
majas, Nunne 2 esimesel korrusel. Raamatukogu avamiseks määratud 3000 rublaga hakati raamatukogule hankima kirjandust ja sisseseadet. Viimaks oldi ettevalmistustega nii kaugel, et võidi asuda raamatukogu avamisele.
Avamine sündis pühapäeval, 14. oktoobril, vana kalendri järgi, piduliku aktusega, kell 13 päeval.
J. V. Veski raamatukogu loomisest
„Töötanud „Sõnumete” toimetuses mitu kuud ilma palka saamata, olin rõõmus, kui ühel päeval 1906. a. lõpul
helistas linnapea Voldemar Lender, kellega juba „Teataja”
juures olin tuttavaks saanud, ja kutsus mind tööle linnavalitsusse. Jätsin sinnapaika „Sõnumete” toimetuse töö.
Linnavalitsuses tegi V. Lender mulle ülesandeks riigivolikogu valimiste puhuks valijate nimekiri koostada. Seda
tuli teha linnaarhiivis leiduvate mitmesuguste materjali-
de, eeskätt maksuameti hinnangu alusel vastavalt tsensuslikul hääleõigusel põhjenevale valimisseadusele. Linnapea
näpunäiteil moodustasin mõneliikmelise töökomisjoni
(üks noormees pluss kaks-kolm tütarlast). Olin ise selle
komisjoni juhataja. Otsisime dokumentidest välja valimisõiguslike kodanike nimed ja aadressid ning koostasime nimestiku. See töö kestis oma kolm kuud. /.../
Pärast nimekirja valmimist andis Lender mulle uue üle-