muhust ebasobiliku kiirusega läbi sõites
võib sõiduk kaotada juhitavuse.“
Lisaks on Reiner-Latõševi kinni-
tusel suuremate sõidukitega, näiteks
reisibussidega, lohust läbi või muhust
üle sõites liigse põrkumise oht, mis
seab ohtu reisijad. „Soomes oligi selline
juhus, et teekate oli nii palju vajunud, et
bussi tagumises reas istunud inimesed
hakkasid sõna otseses mõttes peaga
vastu bussilage lendama,“ kirjeldab
Reiner-Latõšev. Uretek tegi vajumise
korda ühe ööga, sealjuures suleti tööde
ajaks vaid üks sõidurada korraga.
Samuti on Ureteki üle maailma asuvad
harud stabiliseerinud raudteid ning seda
nii, et rongiliiklus pole katkenud, vähenda-
tud on vaid rongide kiirust tööde alas.
ÄRA KAOTA RAHA!
„Tegelikult ei peaks klient viimase piirini
ootama ja probleemi lahendamist edasi
lükkama, sest väikseimgi kalle annab
end ettevõtte igapäevatöös paraku
tunda. Võtame kasvõi laod, kus kaldus
põrand suurendab tõstukite energia-
ja ajakulu. Lisaks võib kaldus põrandal
kaup tõstukilt kukkuda ja puruneda, mil-
lega seatakse ohtu ka töötajate tervis.
Ka tehnika laguneb kiiremini, sest tõstu-
kid on loodud sõitma tasasel pinnal,“ rää-
gib Reiner-Latõšev. „Kindlasti raiskab
lahendust ootama pandud probleem ini-
meste aega ja ettevõtete raha.“
„Igasugused praod viitavad juba sel-
lele, et konstruktsioonis on tekkinud
nihked või liikumised ja sellisel juhul
42
peaks kohe ka spetsialisti poole pöör-
duma,“ rõhutab Reiner-Latõšev. „Ja mida
aeg edasi, seda suurem kahju ees ootab.“
HAAPSALU UKSETEHASE ASI
TEHNIKADIREKTOR ARVO KAER:
TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!
2007. aastal ehitas Haapsalu Uksete-
has uue uksetsehhi koos olmehoonega.
Oli kinnisvara-ehitusbuumi hari ja
Haapsallu saabusid olmehoone ehita-
jad Poolast. Suvi oli üle keskmise päike-
seline ja vihmavaene ning tööd laabusid
ladusalt, kui välja arvata mõned seisa-
kud, mis olid tingitud kohaliku ettevõtja
ja poolakate vahelistest palgaerimeel-
sustest. Uus tsehh koos olmehoonega
sai hilissügiseks valmis. 2008. a kevadel
pärast seadmete ning tehnosüsteemide
paigaldust alustati tootmisega. Samaks
ajaks asustati ka olmehoone, kuhu koli-
sid uste müük ja tehniline personal.
Esialgu tundus kõik korras olevat,
kuid paari aasta möödudes oli mär-
gata olmehoone 1. korruse põrandate
vajumist. Esialgu vaid paaris toas, kuid
käesolevaks aastaks oli see toimunud
juba kõigis 1. korruse välisseintega piir-
nevates ruumides. Kevadel otsustasime,
et hakkame ruumide kaupa põrandaid
renoveerima, mis tähendanuks esmalt
tühjakskolimist, seejärel olemasoleva
laminaatparketi eemaldamist, OSB-alus-
plaati toetavate laagide r/b plaadil
uuesti loodimist ning seejärel uue par-
keti paigaldamist. Kuna ehitustöödega
kaasneb ka müra ning tolm, otsustasime
seda teha suvise kollektiivpuhkuse ajal.
Ehitajaga oli eelkokkulepegi sõlmitud,
kuid mai lõpus jäi silma reklaam, mis
lubas geopolümeeri injekteerimisega
taastada vajunud konstruktsioonide
loodsuse. Täpsema info saamiseks võt-
sin ühendust Uretek Balticuga, kust
tuldi kärmelt ka kohapeale olukorraga
tutvuma ning koostati hinnapakkumine.
Tõsi, viimane polnud just kõige odavam,
kuid poolt- ja vastuargumente kaaludes
ning suheldes ka nendega, kellel ana-
loogsed tööd juba teostatud, otsusta-
sime meiegi antud meetodil põrandate
loodsuse taastamise kasuks.
Tööle eelnenud videovaatluse käi-
gus selgus, et raudbetoonplaadi-alune
pinnas oli suures osas ära vajunud –
poolakatel jäi see korralikult tihenda-
mata ja ehitusaegne väheste sademe-
tega ilm sellele kaasa ei aidanud.
Läbi sokli ja põrandasse puuritud
avade täideti spetsiaalsete varraste abil
kuni 150baarisel rõhul raudbetoonplaa-
di-alused tühimikud kahekomponentse
geopolümeeriga. Tühimike täitumisel
hakkas ka kogu põrandakonstruktsioon
tasapisi tõusma. Protsessi kontrolliti
pidevalt lasernivelliiriga, mille andmeil
oli suurim tõste, järelikult ka sellele eel-
nenud vajumine 44 mm. Kogu (peaaegu
tolmuvabale) protsessile kulus koos
ettevalmistustöödega alla viie tunni.
Lühikokkuvõtteks: töö oli kiire ja
korralik ja 90ruutmeetrine põrand on
jälle loodis. Loodetavasti ka kauakestev,
sest Uretek Balticu info põhjal on teh-
noloogiat arendatud üle 40 aasta.
KÕIK EESTI ETTEVÕTJALE | 2018