Maja vajub? Pole hullu,
tõstame tagasi!
„Olen täiesti kindel, et suu-
dame oma tehnoloogiaga
ka Pisa torni sirgu ajada,“
väidab Ureteki juht Roman
Reiner-Latõšev täie rahuga.
Ettevõtte senistesse töödesse hooli-
kamalt süvenedes selgub, et Reiner-
Latõševi enesekindlus pole teps mitte
alusetu. Nii näiteks tõstsid nad 500
ruutmeetri suuruse äravajunud kaup-
lusepõranda loodi tagasi vaid mõne
õhtuga ning seda veel viisil, et kliendi
töö ei katkenud hetkekski!
„Tõsi ta on jah, et Tartu Prismas
pidime
põrandakalde
taastamisel
arvestama suure väljakutsena ka
kliendi töö eripäraga. Kaubanduspinda-
del kehtib rusikareegel, et kui pood on
suletud kauem kui kaks nädalat, kulub
hiljem kliendivoo taastumiseks ligi kuus
kuud. Traditsioonilisel viisil põrandate
korrigeerimine oleks aga sulgenud
Prisma ligi kaheks kuuks, mis oli mõel-
damatu,“ meenutab Reiner-Latõšev.
500 ruutmeetrit põrandapinda looditi
KÕIK EESTI ETTEVÕTJALE | 2018
ja stabiliseeriti koos eeltöödega kokku
nelja õhtu ja ööga ilma kaubanduskes-
kuse tavarutiini häirimata.
Teisel juhul tegi Uretek mõne tun-
niga korda Haapsalu Uksetehase kon-
toripõrandad (vt lisalugu – toim).
„Põhjus, miks Eestis nii palju ära -
vajunud hooneid on, seisneb ilmselt sel-
les, et senini ei ole olnud piisavalt head
lahendust probleemide likvideerimi-
seks,“ nendib Reiner-Latõšev. Erinevaid
võimalusi küll leidub, kuid need on tihti-
peale aja- ja töömahukad ning häirivad
igapäevaelu. Reiner-Latõšev. Kuue esimese korruse
korteri seinad olid rebenenud ja ühel
veel nii suures ulatuses, et magamis-
toast oli võimalik läbi seina elutuppa
näha. Korterelamu pinnasestabilisee-
rimise tööd kestsid kolm tööpäeva ja
elanikel ei olnud vaja töö ajaks korterist
välja kolida.
Ureteki tehnoloogiaga on tööprot-
sess kliendi jaoks väga mugav, sest alus-
pindu tihendatakse põrandaid lõhku-
mata ja nii, et ka kogu sisustus jääb omale
kohale. Parima tulemuse saavutamiseks
on põrandate koormamine koguni vajalik.
PROBLEEMSED ELUHOONED ABI SAAVAD KA SUURED INFRAST-
RUKTUURIOBJEKTID
Väga palju probleeme esineb nn buumi,
aegsete 2007–2008 ehitatud hoonetega,
millel on aluspinnas jäänud õigel ajal kor-
ralikult tihendamata või uurimata ja nüüd
on tulemus vajuvate vundamentide,
põrandate ning taristute kujul käes.
„Näiteks Tartus stabiliseerisime ja
tõstsime kuue korter ja kahe koridori
põrandad ning välistrepid, kokku 560
ruutmeetri ulatuses, mis olid vajunud
kohati juba 4 sentimeetrit,“ kirjeldab
Tehnoloogia võimaldab uuesti loodida ka
raudteid ja maanteid. „Teede vajumised
põhjustavad mitmeid hädasid. Esiteks
aeglustab vajumine liiklust, tekitades
ummikuid. Teiseks hakkab vajunud koh-
tadesse kogunema vihmavesi, mis lõhub
meie kliimas teekattesse jäätudes teed“
loetleb Reiner-Latõšev. „Kuid peamine
– maanteede vajumised panevad ohtu
kõik liiklejad, sest ootamatust lohust või
41