Siris. Kirjastus Kõik Kortermajade Rekonstrueerimisest 2018 | Page 24

Kortermaja renoveerimist planeerides tuleb näha vähemalt 10 aastat ette Korterelamute renoveerimine on püsivalt aktuaalne. Kui elamu elueaks on planeeritud mitu- kümmend aastat, on suuremad tööd kinnisvara korrashoidmiseks paratamatud. Kui ehitisel ter- vikuna on oma eluiga, siis on see ka ehitise osadel ja ehitist teenindavatel kommunikatsiooni- del, mis vajavad hooldust ja uuendus- või asendustöid. Selle kohta, millal on õige aeg alustada renoveerimise kavandamisega ja kuidas seda teha, annab nõu MG Kinnisvarahalduse (Mercurius Global OÜ) juht Jevgeni Tjurikov. Kui sõiduauto puhul on arusaadav, et auto tõrgeteta kasutamiseks on vaja seda korrapäraselt hooldada, vahel remontida ja mõni varuosa asendada, siis samamoodi on ka kinnisvaraga. Vajalikke hooldustöid ja suuremaid uuendustöid on mõistlik planeerida mitmeks aastaks, sest nii on võimalik hoida kinnisvara püsivalt korras ja kasutusotstarbele vastavana. Kui korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi on korteriühistutel kohustus koostada igaks aastaks majanduskava, on soovitatav koostada ka vähemalt 10 aastaks eraldi majanduskava, kus on näidatud suuremad eesseisvad tööd. Majanduskava ei pea sisaldama ainult fassaadi, torustiku, juhtmestiku ja katusekatte loomulikust vananemisest tingitud töid. Kavas võivad olla ka tööd, mis aitavad muuta elukeskkonda meeldivamaks ja mugavamaks ning hoida kokku energiat, nagu näiteks eluruumide sisekliima ja maja välis- ilme parandamine, lisaparkimiskoha loomine, laste mänguväljaku või uue kõnnitee ehitamine jms. Kui olemasoleva säilitamine hoiab korteri hinda, siis need täiendused suurendavad elukeskkonna paranemise kõrval ka kinnisvara väärtust. Kui ühistu ei ole elamu ja selle teh nosüsteemide hooldus- ja uuendustöid pikemalt planeerinud, jõuab ühel hetkel kätte olukord, kus on võimalik vaid ühekorraga 22 tervikrenoveerimine. Kui hoone on uuem või pärast eelmist renoveerimist ei ole asi veel nii kaugele jõudnud, on mõistlik koostada pikemaajalisem renoveerimis- ja majanduskava. Millest alustada pikemaajalise planeerimise või vahetu renoveerimise puhul? Hoone ja selle tehnosüsteemide tehnilise seisundi kindlakstegemiseks ning vajalike tööde, nende maksu- muse, ajakava ja olulisusjärjestuse teadasaamiseks on mõistlik lasta erialaekspertidel elamu ehitus- tehniline seisukord üle vaadata ja seda hinnata või teha vajaduse korral põhjalikum uuring. Kindlasti tuleb küsida ekspertidelt vastava sisuga raport ja majanduskava vähemalt 10 aastaks. Seejuures on energiaaudit uuringu üks kitsamaid osi või sellele järgnev eraldi etapp, mitte tehnilise seisukorra hindamise või uuringu asendaja. Uute ja ehitusjärgus elamute puhul peaks ehitaja andma ehitise dokumentatsiooniga kaasa ka vajalikud kasutus- ja hooldusjuhendid, kus on muuhulgas kirjas materjalide (katusekate, fassaadikrohv) ja tehnosüsteemide eluiga ning vajalikud hooldustööd. See info on oluline just elamu hooldusraamatu, hoolduskava ja pikemaajalise majanduskava koostamiseks, aga kahjuks endistviisi valdavalt puudu. Renoveerimistööde väljaselgitamisel tasub anda eksperdile teada ka võimalikest soovidest, mis on seotud elukeskkonna parandamisega, ning uurida finantsallikate kohta. Laenu võtmisel tuleb enne kindlaks teha, milline laenukoormus korteriomanikele sobib. Lisaks laenumakse kuusumma tasumisele peaks veel koguma maja remondifondi iga kuu summa, mille suurus on 15% laenumaksest. Kui renoveerimine seisab ees mõne aasta pärast, võiks sellegipoolest koguda remondifondi juba praegu iga kuu vähemalt tulevase laenumakse suurune summa. See aitaks koguda omafinantseeringu osa ning näidata ühtlasi nii korteriühistule kui ka pangale, kas laen on korteriomanikele jõukohane. Kui vajadused ja soovid pannakse koos võimalustega kaalukausile, võib ka juhtuda, et kõiki vajalikke töid ja soove ei ole siiski võimalik finantsiliselt täita. Sellisel juhul tuleks silmas pidada, et kõige prioriteetsemad on hoone tarindid, tehnosüsteemid ja sisekliima, mis peavad igal juhul korras olema. Valesti seatud prioriteetide ja planeerimise näitena võib tuua olukorra, kus remondifond on kulunud täies mahus trepikoja seinte viimistlusele ja keldriuste vahetusele, kui samal ajal on üldelektrisüsteem ohtlikus seisus ning vee ja kanalisatsioonitorustik peaaegu täielikult amortiseerunud. Kõik korterelamu rekonstrueerimisest ৷ 2018