Meie linnades on suurem osa kaugküt-
tevõrguga liitunud eluasemetest ehita-
tud aastatel 1960-1990. Korterelamu
keskmist eluiga, 50-70 aastat arvesse
võttes vajaksid need hooldustööde kõr-
valt ka põhjalikku rekonstrueerimist.
Keskmiselt 14 000 korterelamut Eestis
peaksid läbima rekonstrueerimise, kuid
ekspertide hinnangul on vaid 2-3 prot-
senti nendest on tänaseks renoveeritud.
Kase sõnul aitavad küttekulu vähen-
damist saavutada ka elementaarsed
hoone soojustustööd, näiteks välisuste
tihendite paigaldamine, pööningu või
katuse täiendav soojustamine ning
akende vahetus või nende tihendamine.
„Selle asemel, et kütta välisõhku läbi
piirete, peaksid nii hoone haldajad kui
ka elanikud tõhusalt tegelema hoonete
ja korterite soojustamisega,“ nendib ta.
„Kvaliteetse renoveerimise läbinud kor-
termajade soojuskulude sääst võib ula-
tuda üle 50 protsendini,“ rõhutab Kask.
Üheks selliseks hooneks on “Kaunis
energiasäästlik kodu” konkursi kan-
didaadina esiletõstetud korterelamu
Keilas. Ligi pool aastat kestnud hoone
renoveerimistööd lõppesid mullu ok-
toobris ning Vasara 6 korterühistu juha-
tuse liige Igor Onkel tunneb heameelt,
et projekt on end igati õigustanud. „Kor-
terelamu renoveerimistööde tulemuse-
na on hoones saavutatud 55-protsen-
diline soojuse kasutamise vähenemine
- see tähendab korterelamule rahaliselt
praktiliselt ühe kuu pangalaenu mak-
set,“ tõdeb Onkel. Renoveerimistööde
käigus soojustati kõik hoone välispiir-
ded, vahetati aknad ja rõdude piirded,
uuendati küttesüsteem ning ehitati
tsentraalne soojustagastusega ventilat-
sioonisüsteem, tutvustab Onkel. „Kõik
need tegevused on oluliselt tõstnud ini-
meste rahulolu ja korteri turuväärtust
umbes 15-20 protsenti,“ ütleb ta.
Olemasolevas nõukogudeaegses tüüp-
paneelelamus saavutati tänapäeval
ehitatavate eluhoonetega sama ener-
giatõhususe ja elukeskkonna tase.
„Taastuvkütuste kasutamine linna
kaugküttevõrgus ja selle konkreetse
korterelamu renoveerimistöödest tu-
Kõik korterelamu rekonstrueerimisest | 2017
lenev soojustarbimise vähenemine
hoiavad ära aastas ligi 200 tonni CO2
paiskamist atmosfääri,“ toob kaugküt-
teettevõtete juht Priidu Nõmm näite-
na välja. „Keila katlamaja, mis antud
hoonet soojusega varustab, kasutab
90 protsendi ulatuses taastuvat kütust
- raiejäätmetest valmistatud puiduha-
ket,“ täpsustab Nõmm. Seega osutavad
rekonstrueeritud korterelamud, mis on
ühendatud kaugküttevõrku, läbi ener-
giasäästliku tarbimise positiivset mõju
meie keskkonnale.
Utilitas kaugkütteettevõtete juhi Prii-
du Nõmme sõnul tõestabki viimaste
aastate soojuse tarbimise vähenemise
tendents, et üha rohkem inimesi on
otsustanud energiasäästlikkusele tähe-
lepanu pöörata - maju soojustatakse,
korrastatakse seadmeid ja kokkuvõttes
elamute sisekliima paraneb, ala- ja
ülekütmiste mured kaovad ning soojuse
tarbimine langeb optimaalsele taseme-
le. „Koostöös klientidega saame anda
olulise panuse keskkonnasäästlikku
energiatarbimisse,“ usub Nõmm.
23