Taastuvkütustel
põhinev kaugküte ja
rekonstrueeritud elamu
- puhtam elukeskkond
ja väiksemad kulud
Eestis kasutab hinnan-
guliselt ligi 70 protsenti
elanikkonnast eluase-
me soojusega varus-
tamiseks kaugkütet.
Kaugküte on eelistatud
valik ka Põhjamaade
linnade soojusvarustu-
ses. Näiteks Kopenhaa-
genis moodustab kaug-
kütte osakaal üle 95
protsendi linna soojus-
varustusest, Helsingis
üle 90 ja Stockholmis
üle 70 protsendi.
www.utilitas.ee
22
Tänapäevased kaugküttesüsteemide
tsentraalsed tootmisseadmed koos
moodsate suitsugaaside puhastussüs-
teemidega võimaldavad kasutada kütu-
seliike, mida üksikus hoones tõhusalt
ja keskkonnasäästlikult kasutada ei
saa. Kaugküttesoojus jõuab hoonetesse
kaugküttevõrgu kaudu, mis teeb selle
tarbija jaoks turvaliseks ja mugavaks
kütteviisiks – see hoiab loodust, on alati
olemas ja ka hind on mõistlik.
Eesti juhtivate kaugkütteettevõte-
te Utilitas juhi Priidu Nõmme sõnul
panustavad nad energiatõhususe,
varustuskindluse ja energiajulgeole-
ku suurendamisse. Ettevõte varustab
kliente puhta energiaga, kasutades
kõrgtehnoloogilisi seadmeid ning põhi-
liselt kohalikke taastuvkütuseid. „Kõik
Utilitase kaugküttevõrgu piirkonnad
on üle viidud taastuvkütustele ning
fossiilkütuseid kasutatakse vaid tipp-
koormuste katmiseks. Soojuse ja elektri
tootmisel kasutame kütusena peamiselt
kohalikke ja keskkonnasõbralikke met-
satööstuse raiejäätmeid – puiduhaket,“
selgitab Nõmm. Ta lisab, et viimase
viie aasta jooksul on Utilitas investee-
rinud 71 miljonit kaugküttevõrkude re-
konstrueerimisse ning tootmisseadmete
kaasajastamisse, mis tõstab nii kaug-
kütte teenuse kvaliteeti kui ka kogu
süsteemi efektiivsust,“ selgitab Nõmm.
„Korterelamu elanikud saavad aga ise
samuti teha palju ära selleks, et energia-
tõhusust tõsta“, leiab energiatõhususe
spetsialist ja soojustehnikainsener Ülo
Kask. „Alustada saaks ka pisematest
nüanssidest, näiteks võiks iga elanik
meeles pidada, et tema korterile määra-
tud 1 m2 kütte hind sõltub otseselt ter-
ves hoones tarbitud soojuse kogusest,
mida mõõdetakse hoonesse paigalda-
tud soojusarvestiga. Mida vähem tarbib
hoone tervikuna, seda väiksemad on
iga korteri küttearved.“ Kask juhib tähe-
lepanu, et toatemperatuuri langetamine
ühe kraadi võrra võimaldab küttekulu
kokku hoida ligi 7 protsenti. „Samuti
saab iga elanik mõjutada kogu hoone
soojuse kulu oma tarbimisharjumusi
muutes, näiteks optimeerides sooja
vee tarbimist, sest lisaks küttele, kulub
hoonetes soojust ka tarbevee soojenda-
misele“, toob Kask välja.
Küttekulusid aitab kokku hoida ka
hoone küttesüsteemi renoveerimine ja
kaasaegne soojussõlm. Asjatundliku
soojussõlme reguleerimisega on võima-
lik saavutada optimaalset toatempera-
tuuri väiksemate soojuskulude juures,
toob Kask välja veel ühe energia sääst-
mise võimaluse. „On teada aga tõsiasi,
et Eestis nõuab ühe ruutmeetri korte-
ripinna kütmine tunduvamalt rohkem
energiat kui näiteks Skandinaavias,
kuna valdava osa siinsete majade sooja-
pidavus on väiksem,“ tõdeb ta.
Kõik korterelamu rekonstrueerimisest | 2017