rekonstrueerimine tähendab, et vanast
korterelamust saab kui uus, kus on
soojas toas värske õhk, puuduvad hal-
lituskolded ning kõik on ilus ja puhas.
Küttes muudetakse ühetorusüsteem
kahetorusüsteemiks, mis tähendab, et
iga radiaatorit saab kohapeal ise regu-
leerida, hoones on soojustagastusega
ventilatsioon ning võimalus vahetada
välja ka vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
Soovi korral liitutakse päikesepanee-
liprojektiga, vahetatakse välja üldelek-
ter näiteks maja ees ja trepikodades,
rajatakse keldrisse uued boksid, tehak-
se remont trepikojas ning vahetatakse
ära üldkasutatavate ruumide aknad ja
välisuksed. Võimalusi pakub KredExi
meede palju, kuid siin on olulised kaks
asja: kui suur on ühistu rahakott ning
kõik projektid tuleb omavahel läbimõel-
dult toimima panna. Samas ei ole mõtet
nii suure projekti puhul asju poolikult
ette võtta.
Kui projekt on paigas, taotleb projek-
teerija kohalikult omavalitsuselt ehi-
tusloa, mille peab heaks kiitma ühistu:
vähemalt 51 protsenti ühistu korterite
pinnast ja 51 protsenti korteriomanik-
ke peab olema planeeritava projektiga
nõus. Seejärel vaatab toetuse taotluse
põhjalikult läbi SA KredEx, broneerib
positiivse otsuse korral finantsvahendid
ja suunab projekti ekspertiisi. Targad
10
bürood üle Eesti vaatavad ühistu re-
konstrueerimisprojekti üle, hindavad,
kas soojustust on piisavalt, milliseid
materjale on plaanis kasutada, kas
sõlmed on planeeritud piisava detailsu-
sega ning kas energiaarvutused peavad
paika.
Küsimusi ja muudatusettepanekuid
võib tulla omajagu, aga kui kõik on
korras, korraldab tehniline konsultant
hanked ehitaja ja omanikujärelevalve
leidmiseks, seejures peab pakkumuse
tegema vähemalt kolm ettevõtet. Otsus
ehitaja ja järelevalve valikuks tehakse
ühistu juhatuse ja tehnilise konsultandi
koostöös, SA KredEx enam lepingutesse
ei sekku. Pärast kvaliteetselt tehtud
tööde vastuvõtmist maksab SA KredEx
välja lubatud toetuse.
Kellele milline
projekteerimispakett
sobib?
SA KredExi maksimaalse, 40-protsen-
dilise ehitustoetusega (Ida-Virumaal
50-protsendiline) projekteerimispakett
sobib kõige paremini Tallinna ja Tartus-
se, kuna nendes linnades on määrusega
nõutud rekonstrueerimise miinimum-
toetusemäär 25 protsenti. Samuti on
nendes linnades suuremad korterela-
mud, mis võimaldab teha sellest tulene-
valt ka suuremaid investeeringuid.
25-protsendilise ehitustoetusega
(Ida-Virumaal 35-protsendiline) projek-
teerimispakett sobib pigem korterela-
mule, millel on väiksem rekonstrueeri-
misvõimekus ning elanikud pole valmis
olemasolevaid juba vahetatud korterite
aknaid soojustuskihti paigaldama. Sa-
muti ei ole selle paketi puhul nõutud
ventilatsioonisüsteemi soojustagastust,
mis võimaldab hakkama saada väikse-
ma rekonstrueerimiseelarvega. Väik-
sem eelarve ei tähenda aga alati seda, et
korteriühistu võetav pangalaen tuleks
võrreldes maksimaalse ehitustoetusega
väiksem.
Eesti Soojustusprojekt OÜ
Eesti Soojustusprojekt OÜ on
spetsialiseerunud korterelamute
rekonstrueerimise terviklahendus-
te projekteerimisele (välispiirded,
küte, ventilatsioon, vesi- ja kanali-
satsioon, üldelekter jms). Aastate-
ga on tehtud ligi 220 rekonstruee-
rimisprojekti, millest 50 on olnud
terviklahendused, kus lahendati
minimaalselt välispiirete soojusta-
mine, küttesüsteem ja soojustagas-
tusega ventilatsioon.
Kõik korterelamu rekonstrueerimisest | 2017