Saaremaa rahvariided
18 sajandi lõpul kirjutas A.W. Hupel, et saarlaste rõivastus on mandri talurahva omast parem ja korralikum, jalas ei kanta pastlaid vaid kingi ja saapaid. Väga hea ülevaate annavad 19 sajandil Saaremaal kantud talurahvarõivastuse kohta F.Kruse ja F.S.Sterni joonistused (20 Saaremaa eri kihelkondade värvilist kostüümi).
1892.aastal pani muuseumides leiduvatele esemekogudele aluse Oskar Kallas. Rõivastuse arengut on mõjutanud saareline asend ja sellest tulenev majandus ning kultuurikontaktid. Mehed hakkasid varakult käima mandril ja teistes suurtes linnades mitmesugustel juhutöödel. Sealt kaudu jõudsid kohale moeuudised Euroopast. Kõige selle tulemusena arenes siin rõivastus kiiremini. Kapitalismi areng oli Saaremaal võrreldes mandriga aeglasem, mille tõttu rahvarõivaid kanti tunduvalt kauem.
Saaremaa on Eesti saartest suurim. Soodsa kliima ja geograafilise eraldatuse tõttu oli Saaremaa II aastatuhande algussajandeil üks tihedamini asustatud piirkondi Eestimaal.
Saaremaal on 11 kihelkonda - Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala, Kärla, Kaarma, Püha, Valjala, Karja, Pöide ja Jaani.
Saarte rahvarõivastesse on jätnud jälje XIII sajandi lõpust Eesti aladele asunud rootslased. Varasemad teated Saaremaal kantud rõivastuse kohta pärinevad 17.sajandi teisest poolest O. Sperlingilt ja sajandi lõpust F. Keusslerilt.