Lihula tikand ilmestab sisustustekstiile: tekke, diivanipatju jpm. Lisaks sellele on tikand jõudnud ka tänapäevastele rõivastele ning aksessuaaridele. Tikandiga kaunistatakse kleite, pluuse, seelikuid, mantleid, kotte, vöösid, kindaid, isegi mänguasju.
Lihula tekkide motiivistik on rikkalik ja värvikirev, kuid võrreldes Muhu tikandiga nõtkem ja hõredam. Lääne-Eesti tekkidel paiknevad suuremad lillekimbud enamasti sümmeetriliselt nurkades, väiksemad külgedel, moodustades tekile liigendatud raamistuse. Keskväljal diagonaalide lõikepunktis on tavaliselt monogramm või aastaarv, mida kaunistab kimbuke või ümbritseb lillepärg. Õied on koondunud lopsakatesse segalillekimpudesse või pärgadesse. Kimbud on seotud paelaga või asetatud potti, vaasi või korvi. Tundmatuõieliste, fantaasiarikaste lillemotiivide kõrval on eriti armastatud kibuvitste, rooside, pojengide, murtudsüdamete, karikakarde, meelespealillede, maikellukeste, kadaka- ja kuuseokste motiivid. (Vunder, 1992) Õied tikitakse madal-, harvemini mähkpistes, varred varspistes. Kasutatakse veel ahel-, linnusilma-, aed- ja sõlmpistet. Värvikäsitluses torkab silma tugev kontrastsus, eredus ja eriline julgus värvitoonide sobitamisel. Nii üldine värvipilt kui ka värvilõngade sobitamine põhitooniga on nüansirikas ja huvitav. Teki servad on palistatud käsitsi või masinaga. Kaunistuseks on kasutatud aed-, ahel-, sämp-, sõlm- või varspistes raamistust, laisalõnga, keerutatud nööri, aga ka heegelmotiividest pitsi või lapilist tuniisipitsi.
Tänapäeval loovad meistrid enamasti uusi kompositsioone, kasutades lemmikmotiive vanadelt tekkidelt. Lihula taidluskollektiivid kannavad uhkusega enda valmistatud rahvarõivaid.