kõlapilti tunnetama ja palju tööd tegema . Ta rääkis minuga inimese füsioloogiast ning andis näpunäiteid , kuidas lõdvestuda . Tead , ma hindan üle kõige neid õpetajaid , kes mängivad sulle ette , kui sa näiteks mõnest muusikalisest mõttest aru ei saa , just nii Orgse tegigi .“ Suure tänu võlgneb Mairo enda sõnul ka Siim Aimlale , kes talle Otsa koolist hindamatuid muusikalisi õppetunde kaasa andis .
Õpetaja peab vajutama õigetele nuppudele
Aegamööda on ka Mairost saanud õpetaja . „ Mulle sobib ja meeldib õpetajaamet ,“ lausub ta . „ Asi sai niimoodi alguse , et mu ema ütles , et Saue muusikakool vajab kedagi , kes rütmimuusika teooria tunde annaks . Ma õppisin siis veel Otsa koolis , aga õpetajaametisse asumisega toimus minus põhimõtteline muutus – ma hakkasin enda jaoks asju mõtestama . Võin öelda , et umbes 25-aastaselt muutusin ma tehnilisest mehest filosoofiliseks . Filosoofia on mind alati paelunud , ma oskan hästi arutleda ja kirjutada , aga see ei olnud kunagi muusikasse jõudnud , see filosoofiline pool . Ühtäkki oli kõik teisiti . Olen aru saanud , et minu mäng muutub avaramaks , kui mõtlen enda jaoks kõik lahti – näiteks , mis on paus , mis on selle meloodiastruktuuri tähendus ja nii edasi . Just õpetajatöö pani mind niimoodi mõtlema . Seega , ma õpetan , sest see teeb minust parema muusiku .“
Uurin noorelt õpetajalt , kuidas leida õpilasega kontakti – mida teha siis , kui õpilane ei harjuta ? „ Olen ka selliseid kohanud , kel tõesti pole erilist huvi harjutada ,“ nendib Mairo . „ Ma leian , et kui õpilane ei harjuta , siis ei ole mina teda piisavalt motiveerinud ja ma pean leidma võimaluse temani jõudmiseks , näitama mingeid ägedaid asju . Ka minul oli nii , et klassikalist saksofoni ma eriti harjutada ei viitsinud , aga mu erialaõpetaja Sulev tabas kohe ära , et ta peab mulle midagi muud pakkuma . Ta lasi mul kuulata näiteks Tower of Powerit ja Yellowjacketsit – kujuta ette , väikesele poisile … Ma kuulasin neid , ja mõtlesin „ vau “. Sulev vajutas õigetele nuppudele , ja ma võlgnen talle väga palju .“
Mairo rõhutab mitmel korral , et õpetajaamet on tohutult vastutusrikas amet . „ Need noored , keda ma õpetan , on ju alles kujunemisjärgus . Ma ei vastuta mitte ainult nende kui muusikute , vaid ka kui inimeste eest . Ma ei ole kunagi mõelnud , et olen õpetajana oma õpilastest kõrgem , vaid meie vahel toimub infovahetus .“
Kui ma küsin , mis Mairot õpetajatöö juures hoiab , vastab ta , et missioonitunne . „ Senikaua , kuniks seda on , ma ka õpetan . Mul on vaikselt tunne , et varsti on väikest pausi vaja . Aga olen kindel , et õpetajaks jään ma elu lõpuni .“
Mitmekesisus loob põnevust
Lihtsuses peitub võlu – see on üks Mairo filosoofiaid . „ Väga klišee , ma tean , aga sellest ei saagi aru enne , kui oled muusikuna teatud punkti jõudnud ,“ räägib ta . „ Selleks , et väga keerulised asjad kõlaksid hästi , peavad nad kõlama lihtsalt . Ma kirjutasin ka ühel hetkel väga keerulisi asju – ei mänginud mina maha , ei mänginud mu vend . Ja kui mängisime , siis ei olnud see päris õige . Mõistsin , et seda materjali oli liiga palju , info üleküllus ei ole kunagi hea . Nüüd ma teen pigem väikeseid asju . Panen kirja oma väikesed ideed ning vormistan nad ära . Autorina tuleb alati meeles pidada , et see , mis sinu jaoks on lihtne , võib teise jaoks raske olla .“ Mairo hindab ka popmuusikat tema lihtsuses .
„ Popmuusika on minu hobi ,“ lausub ta . „ Meeme See meeldib Saareväli
mulle väga . Tegelikult on nii , et mida erinevamad muusikastiilid on , seda põnevam mulle Sündinud . Ma võiksin 4.02.1951 mängida Virumaal igasuguseid 1948-1959 asju , aga paraku
Tudulinna ei ole Keskkool mul iga
, hõbemedal stiili jaoks nii-öelda sõnavara .“ 1959-1962 õpingud Tallinna
Muusikakoolis kontrabassi
Ümbritsetud headest inimestest erialal 1962-1965 teenistus Mairo peab end ettevaatlikuks Nõukogude armees inimeseks 1965-1970
. „ Kui õpingud ma ei ole kontrabassi
millekski valmis erialal , siis Tallinna ma ei tee Riiklikus seda . Ma ole
võtnud Konservatooriumis
suuri riske , ei näiteks muusika 1970-1980 kirjutamises Tallinna või kuhugi Riikliku kooli minemises Konservatooriumi . Kõik minu otsused kontrabassi olnud eriala väga õppejõud kaalutletud .“
1980-1987 H . Elleri nim . Tartu Ta lisab Muusikakooli , et on mõnikord kontrabassi iseendaeriala suurim õpetaja vaenlane . Näiteks oli Mairol peale 1966-2011 EMTA magistrantuuri Rahvusooper lõpetamist
Estonia orkestrant mõtetes
, ka sh doktoriõppesse
aastatel 1969- 2008 kontrabassirühma astumine , ent see otsus lükkus kontsertmeister hilisemaks . „ Ma tean , et kui ma 1989- … EMTA kontrabassi oleks selle doktoritöö 30 . eluaastaks eriala ped . praktika õppejõud valmis kirjutanud ja seda siis 50-
1965- … G . Otsa nim . Tallinna aastaselt lugenud , oleks mul häbi
Muusikakooli kontrabassi eriala olnud õpetaja
. Kunagi ( alates tundsin 1997 end õpetajametoodik vanu lugusid ) üle vaadates ,
sama moodi aga sellest olen nüüdseks üle saanud . Olen sellises staadiumis , et tunnen esimest korda elus , et mul on midagi oma muusikaga öelda .“
Muusikuna peab Mairo väga oluliseks , et tema kõrval oleksid inimesed , kelle peale alati loota saaks . „ Mul on oma tuumik – need on muusikud , kellega olen koos koolis käinud ja pilli mänginud , ning ma usaldan neid täielikult . Isegi siis , kui me läheme lavale nii , et pole väga proovi teinud , võin ma kindel olla , et keegi ei vea mitte kedagi alt . Minu õnn on see , et olen ümbritsetud heades inimestest ,“ lisab ta . „ Me ei lävi mõne sõbraga võib-olla väga tihedalt , aga iga kord , kui me näeme , siis me jätkame sealt , kus me pooleli jäime . Me ei küsi üksteiselt , et kuidas sul läinud on , vaid meie vestlus läheb lihtsalt edasi ."
O T S A T A J A | 6