aidanud,“ usub ta, „ ka džässis.“ Tiit peab end rütmimuusika vallas iseõppijaks. „ Kõik minuealised ja vanemad on autodidaktid. Džäss on mind võlunud küllalt varajajasest east. Minu esimene kokkupuude sellega pärineb kusagilt 70ndate keskelt, mil kuulsin esimest korda ühte Helmut Aniko ansamblit telekast. See haaras mind nii tohutult ja ma ahmisin seda endasse. Mäletan hästi ka oma esimest ülesastumist džässikavaga – see oli 1982. aastal. Olin siis konservatooriumis esimese kursuse tudeng ja astusin üles Tudengijazzil, loomulikult akordioniga. See oli midagi ennekuulmatut – keegi olnud kuulnud, et akordioniga džässi mängitakse. Vastuvõtt oli õnneks väga positiivne.“
Õpilas- ja tudengiaja helgeimad mälestused on Tiidul seotud just Otsa kooliga. „ Otsa kool on olnud kõikidest koolidest just see elu keskpunkt,“ tunnistab ta. „ Juba enne mind räägiti Otsa kooli aurast, siin on mingi tõmme. Kõik tunnetavad seda, eriti siis, kui nad Otsa koolist ära lähevad. Ma läksin konservatooriumisse ja seal oli kõik teisiti – üliõpilasi teietati, ei lastud endale liiga ligi. Kõik oli ametlikum ja külmem. Otsa koolis on seevastu midagi väga sooja, see õhkkond siin ei tohi laguneda, muidu on midagi väga suurt kaduma läinud.“
Öised harjutamised
Tiit meenutab, et Otsa kooli aeg möödus suuresti Kaarli puiesteel asunud ruumides. „ Kujuta ette, igal akordioniõpilasel oli koolimaja võti. Tüüpiline päev nägi välja nii, et päeval olime tundides, õhtul käisime kontsertidel, ja kella kümne paiku tulime koolimajja harjutama. Seda tehti kuni viimase trammini, mis väljus nädalavahetuseti kell kolm hommikul. Minu jaoks oli just öösiti see põhiline harjutamisaeg, mulle siiamaani meeldib hämaras harjutada.“
Õpingute ajal elas Tiit väikeses erakorteris, sest vanemad ei lubanud teda Otsa kooli ühikasse. „ Isal-emal oli nii palju oidu, et nad ei lubanud mind sinna elama, see ühikas oli justkui Viiralti põrgu( naerab). Üle paari kuu käisin kodus, Lõuna- Eestis. See oli päris tõsine katsumus – iseendale süüa teha, ise rahadega toime tulla, ise ärgata ja ise magama minna. Ma olin küllalt kodukeskne laps olnud, isegi lasteaias ütlesin kord, et ma ei taha siin käia, laske mind koju. Kasvataja ütles siis, et sa ei saa koju sisse, ema-isa on tööl, mina olevat öelnud, et ma tean, kus võti on …“
" Džäss on mind võlunud küllalt varajajasest east. Minu esimene kokkupuude sellega pärineb kusagilt 70ndate keskelt. See haaras mind nii tohutult ja ma ahmisin seda endasse."
Palk ei olnud tähtis
Meie jutt jõuab selleni, miks on muusikuks õppivate noorte arv aastatega vähenenud. „ Sellel on väga pragmaatiline põhjus – noored küsivad endalt, et millist tööd ja millist palka ma hakkan saama pärast kooli lõpetamist,“ selgitab Tiit. „ Tihti on ainuvõimalik stabiilne töökoht algastme muusikakooli õpetaja. See ei ole üldse paha amet, eriti Meeme väiksemas Saareväli
kohas, kus see võib olla väga hästi tasustatud. Aga ta ei ole kooli tulevale noorele piisavalt atraktiivne Sündinud. Kui 4.02.1951 mina Otsa Virumaal kooli tulin 1948-1959, siis ei mõelnud
Tudulinna ma absoluutselt, et mis minust saab. Ajad ja olud
Keskkool, hõbemedal 1959-1962 õpingud Tallinna olid teised, see polnud üldse tähtis, Muusikakoolis kontrabassi kui palju ma palka hakkan saama. erialal Rahal ei olnud erilist väärtust, sellega polnud midagi peale hakata.
1962-1965 teenistus Nõukogude armees
Tänasel 1965-1970 päeval on õpingud raha puudumine
kontrabassi aga erialal väga suur Tallinna probleem Riiklikus. Ma ei tea,
kas Konservatooriumis
peab olema rikas, aga seda peab olema 1970-1980 piisavalt, Tallinna et ta ei häiriks Riikliku sinu elu. Konservatooriumi Peab ütlema, et muusikud kontrabassi ja muusikaõpetajad eriala õppejõud on kindlasti alamakstud 1980-1987, siin H pole. Elleri kahtlustki nim. Tartu.“
Muusikakooli kontrabassi eriala
Musikaalne õpetaja perekond 1966-2011 Rahvusooper Estonia
Nagu orkestrant muusikutest
, sh vanematel aastatel 1969- ikka
2008 kontrabassirühma( ka Tiidu abikaasa Olivia on lõpetanud Otsa kooli akordioni erialal
kontsertmeister 1989- … EMTA kontrabassi ning töötanud pikka aega Nõmme eriala ped. praktika õppejõud muusikakoolis akordioniõpetajana),
1965- … G. Otsa nim. Tallinna on ka Tiidu lapsed tegelenud vähemal
Muusikakooli kontrabassi eriala õpetaja ja rohkemal
( alates määral
1997 muusikaga õpetajametoodik lapsed on) kõik käinud laste-
.
„ Meie muusikakoolis, kõigile on antud võimalus tegeleda muusikaga ja soovi korral valida see endale elukutseks,“ räägib ta. „ Kolmest lapsest üks, poeg Kaspar, on praegu siiski ainus, kes sammub muusiku rada. Kui tal 16-aastasena see mõte tuli, siis usutlesime abikaasaga teda päris pikalt. Meie ainus tingimus oli see, et kui muusikaga end siduda, tuleb seda teha 102 %. Tema jaoks tähendas see Prantsuse Lütseumist äratulekut ja Otsa kooli õppima asumist. Tänapäeval kardetakse miskipärast seda sammu – ei julgeta ainult Otsa koolis õppida.“
Tiidu poeg Kaspar ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist – tegemist on ühe nõutuima trummariga Eestis. Poja elukutsevaliku peale lausub ta muigega: „ Ma olen õnnelik, et Kasparist on saanud väga hea
O T S A T A J A | 6