aidanud ,“ usub ta , „ ka džässis .“ Tiit peab end rütmimuusika vallas iseõppijaks . „ Kõik minuealised ja vanemad on autodidaktid . Džäss on mind võlunud küllalt varajajasest east . Minu esimene kokkupuude sellega pärineb kusagilt 70ndate keskelt , mil kuulsin esimest korda ühte Helmut Aniko ansamblit telekast . See haaras mind nii tohutult ja ma ahmisin seda endasse . Mäletan hästi ka oma esimest ülesastumist džässikavaga – see oli 1982 . aastal . Olin siis konservatooriumis esimese kursuse tudeng ja astusin üles Tudengijazzil , loomulikult akordioniga . See oli midagi ennekuulmatut – keegi olnud kuulnud , et akordioniga džässi mängitakse . Vastuvõtt oli õnneks väga positiivne .“
Õpilas- ja tudengiaja helgeimad mälestused on Tiidul seotud just Otsa kooliga . „ Otsa kool on olnud kõikidest koolidest just see elu keskpunkt ,“ tunnistab ta . „ Juba enne mind räägiti Otsa kooli aurast , siin on mingi tõmme . Kõik tunnetavad seda , eriti siis , kui nad Otsa koolist ära lähevad . Ma läksin konservatooriumisse ja seal oli kõik teisiti – üliõpilasi teietati , ei lastud endale liiga ligi . Kõik oli ametlikum ja külmem . Otsa koolis on seevastu midagi väga sooja , see õhkkond siin ei tohi laguneda , muidu on midagi väga suurt kaduma läinud .“
Öised harjutamised
Tiit meenutab , et Otsa kooli aeg möödus suuresti Kaarli puiesteel asunud ruumides . „ Kujuta ette , igal akordioniõpilasel oli koolimaja võti . Tüüpiline päev nägi välja nii , et päeval olime tundides , õhtul käisime kontsertidel , ja kella kümne paiku tulime koolimajja harjutama . Seda tehti kuni viimase trammini , mis väljus nädalavahetuseti kell kolm hommikul . Minu jaoks oli just öösiti see põhiline harjutamisaeg , mulle siiamaani meeldib hämaras harjutada .“
Õpingute ajal elas Tiit väikeses erakorteris , sest vanemad ei lubanud teda Otsa kooli ühikasse . „ Isal-emal oli nii palju oidu , et nad ei lubanud mind sinna elama , see ühikas oli justkui Viiralti põrgu ( naerab ). Üle paari kuu käisin kodus , Lõuna- Eestis . See oli päris tõsine katsumus – iseendale süüa teha , ise rahadega toime tulla , ise ärgata ja ise magama minna . Ma olin küllalt kodukeskne laps olnud , isegi lasteaias ütlesin kord , et ma ei taha siin käia , laske mind koju . Kasvataja ütles siis , et sa ei saa koju sisse , ema-isa on tööl , mina olevat öelnud , et ma tean , kus võti on …“
" Džäss on mind võlunud küllalt varajajasest east . Minu esimene kokkupuude sellega pärineb kusagilt 70ndate keskelt . See haaras mind nii tohutult ja ma ahmisin seda endasse ."
Palk ei olnud tähtis
Meie jutt jõuab selleni , miks on muusikuks õppivate noorte arv aastatega vähenenud . „ Sellel on väga pragmaatiline põhjus – noored küsivad endalt , et millist tööd ja millist palka ma hakkan saama pärast kooli lõpetamist ,“ selgitab Tiit . „ Tihti on ainuvõimalik stabiilne töökoht algastme muusikakooli õpetaja . See ei ole üldse paha amet , eriti Meeme väiksemas Saareväli
kohas , kus see võib olla väga hästi tasustatud . Aga ta ei ole kooli tulevale noorele piisavalt atraktiivne Sündinud . Kui 4.02.1951 mina Otsa Virumaal kooli tulin 1948-1959 , siis ei mõelnud
Tudulinna ma absoluutselt , et mis minust saab . Ajad ja olud
Keskkool , hõbemedal 1959-1962 õpingud Tallinna olid teised , see polnud üldse tähtis , Muusikakoolis kontrabassi kui palju ma palka hakkan saama . erialal Rahal ei olnud erilist väärtust , sellega polnud midagi peale hakata .
1962-1965 teenistus Nõukogude armees
Tänasel 1965-1970 päeval on õpingud raha puudumine
kontrabassi aga erialal väga suur Tallinna probleem Riiklikus . Ma ei tea ,
kas Konservatooriumis
peab olema rikas , aga seda peab olema 1970-1980 piisavalt , Tallinna et ta ei häiriks Riikliku sinu elu . Konservatooriumi Peab ütlema , et muusikud kontrabassi ja muusikaõpetajad eriala õppejõud on kindlasti alamakstud 1980-1987 , siin H pole . Elleri kahtlustki nim . Tartu .“
Muusikakooli kontrabassi eriala
Musikaalne õpetaja perekond 1966-2011 Rahvusooper Estonia
Nagu orkestrant muusikutest
, sh vanematel aastatel 1969- ikka
2008 kontrabassirühma ( ka Tiidu abikaasa Olivia on lõpetanud Otsa kooli akordioni erialal
kontsertmeister 1989- … EMTA kontrabassi ning töötanud pikka aega Nõmme eriala ped . praktika õppejõud muusikakoolis akordioniõpetajana ),
1965- … G . Otsa nim . Tallinna on ka Tiidu lapsed tegelenud vähemal
Muusikakooli kontrabassi eriala õpetaja ja rohkemal
( alates määral
1997 muusikaga õpetajametoodik lapsed on ) kõik käinud laste-
.
„ Meie muusikakoolis , kõigile on antud võimalus tegeleda muusikaga ja soovi korral valida see endale elukutseks ,“ räägib ta . „ Kolmest lapsest üks , poeg Kaspar , on praegu siiski ainus , kes sammub muusiku rada . Kui tal 16-aastasena see mõte tuli , siis usutlesime abikaasaga teda päris pikalt . Meie ainus tingimus oli see , et kui muusikaga end siduda , tuleb seda teha 102 %. Tema jaoks tähendas see Prantsuse Lütseumist äratulekut ja Otsa kooli õppima asumist . Tänapäeval kardetakse miskipärast seda sammu – ei julgeta ainult Otsa koolis õppida .“
Tiidu poeg Kaspar ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist – tegemist on ühe nõutuima trummariga Eestis . Poja elukutsevaliku peale lausub ta muigega : „ Ma olen õnnelik , et Kasparist on saanud väga hea
O T S A T A J A | 6