Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 218

Mäendus. Mäeinstituut 2014          Ohtlike jäätmete nimistus asub põlevkivituhk „Termilistes protsesside tekkinud jäätmete“ all (Kood 10, põlevkivikoldetuhk on koodiga 10 01 97 ja põlevkivilendtuhk 10 01 99). Põlevkivituha taaskasutamisel on soovitatud põlevkivituha käitlemist jätkata ohtliku jäätmena ning edasiste käitlemisvõimaluste arendamisel arvestada ka põlevkivituha looduslike radionukliidide sisaldusega. Põlevkivituhas leiduvad jälgelemendid nagu As ja Pb võivad pinnases akumuleerudes ohtlikuks saada. Põlevkivituha taaskasutamise koos teiste materjalidega peab „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistus“ lugema koodi alla koodiga R12x, mis tähendab taaskasutamisele eelnevat jäätmesegude koostamist või jäätmete segamist. Lubjakivist aheraine taaskasutamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2006/21/EÜ „Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine“, samas kui põlevkivituha (ohtlike jäätmete nimekirjas) taaskasutamine kuulub direktiivi 1999/31/EÜ „Jäätmete käitlemise või ladestamise nõuded” reguleerimisalasse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2006/21/EÜ väidab, et jäätmed, mis paigutatakse kaeveõõntesse peab kohaldama nõudeid, et kaitsta pinna ja/ või põhjavett , kindlustada kaevandamisjäätmete stabiilsus ja tagada asjakohane järelvalve pärast täitmise lõpetamist. Eesti Vabariigi Veeseaduses on kirjas, et pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada ja tuleb rakendada meetmeid, mis põhjavee seisundi halvenemise ärahoidmiseks välistavad saasteainete põhjavette juhtimise või sattumise või piiravad neid. Eesti Maapõueseaduses on kirjas, et kaeveõõnte täitmisel kasutatavate muude kui kaevandamisjäätmete (antud juhul põlevkivituha) suhtes kohaldatakse asjakohastel juhtudel Jäätmeseaduse, sealhulgas selle § 33 lõike 1 punkti 1 alusel (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded) valdkonna eest vastutava ministri määrusega prügilate kohta kehtestatud nõudeid. Põlevkivituha segamisega teiste materjalidega taaskasutamise eesmärgil esineb Eesti Vabariigi Jäätmeseaduse ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivis 2008/98/EÜ erinevusi. Põlevkivituha transportimisel tuleb arvestada Jäätmeseaduse § 38 (Jäätmeveo üldnõuded) ja § 63 (Ohtlike jäätmete vedu). Arutelu Põlevkivituha kasutamine on võrreldes eelmise sajandi lõpuga vähenenud mitmekordselt ning taaskasutamine on püsinud viimastel aastatel stabiilselt madal [18]. Asjaolu, et põlevkivituhka peab käsitlema ohtliku jäätmena raskendab selle taaskasutamist võrreldes tavajäätmetega. Lihtsaim variant põlevkivituha taaskasutusmäära suurendamiseks oleks © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 218