Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 217
Mäendus. Mäeinstituut 2014
ladestamise nõuded” reguleerimisalasse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv
2006/21/EÜ väidab, et jäätmele, mis paigutatakse tagasi kaeveõõnde peab kohaldama
nõudeid, et kaitsta pinna ja/või põhjavett, kindlustada kaevandamisjäätmete stabiilsus ja
tagada asjakohane järelvalve pärast täitmise lõpetamist [24]. Eesti Vabariigi Veeseaduses
[8] on samuti kirjas, et pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada ja tuleb
rakendada meetmeid, mis põhjavee seisundi halvenemise ärahoidmiseks välistavad
saasteainete põhjavette juhtimise või sattumise või piiravad neid.
Eesti Maapõueseaduses [12] on kirjas, et kaeveõõnte täitmisel kasutatavate muude kui
kaevandamisjäätmete (antud juhul põlevkivituha) suhtes kohaldatakse asjakohastel
juhtudel Jäätmeseaduse [9], sealhulgas selle § 33 lõike 1 punkti 1 alusel (Prügila
rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded [11]) valdkonna eest vastutava ministri
määrusega prügilate kohta kehtestatud nõudeid. Näiteks nende nõuete alusel peab vältima
jäätmete paigutamisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale võimalikult pika aja, kuid
vähemalt 25 aasta jooksul. Samuti tuleb jäätmete ladustamiseks maa-alustesse
ladustamiskohtadesse koostada ohutushinnang ning pärast ladustamist ei tohi toimuda
soovimatud füüsikalised, keemilised või bioloogilised muutused.
Põlevkivituha segamisega teiste materjalidega taaskasutamise eesmärgil on seotud ka
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ [7] ja Eesti Vabariigi
Jäätmeseadus [9]. Mõlemad nõuavad, et ohtlike jäätmete segamine on lubatud ainult
juhul kui ei suurendata või vähendatakse jäätmest tekkivat ohtu keskkonnale, inimeste
tervisele ja varale. Siiski on ka erinevusi. Näiteks Jäätmeseaduses on nõutud, et
segamine oleks tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, samas kui Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu Direktiiv 2008/98 EÜ nõuab, et jäätmete segamine toimub parima võimaliku
tehnikaga ja jäätmeid tohib segada vaid asutus või ettevõtja, kes on selleks loa saanud.
Põlevkivituha transportimisel tuleb arvestada Jäätmeseaduse [9] § 38 (Jäätmeveo
üldnõuded) ja § 63 (Ohtlike jäätmete vedu). Vastavalt nendele paragrahvidele peab
jäätmeid vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks
laadimise ega vedamise ajal keskkonda ning ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega
ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras.
Tulemused
Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu seadusandluse uurimise põhjal põlevkivituha
taaskasutamise kohta võib teha järgnevad järeldused.
Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandluses on põlevkivituhka loetud ohtlike
jäätmete hulka.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
217