Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 217

Mäendus. Mäeinstituut 2014 ladestamise nõuded” reguleerimisalasse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2006/21/EÜ väidab, et jäätmele, mis paigutatakse tagasi kaeveõõnde peab kohaldama nõudeid, et kaitsta pinna ja/või põhjavett, kindlustada kaevandamisjäätmete stabiilsus ja tagada asjakohane järelvalve pärast täitmise lõpetamist [24]. Eesti Vabariigi Veeseaduses [8] on samuti kirjas, et pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada ja tuleb rakendada meetmeid, mis põhjavee seisundi halvenemise ärahoidmiseks välistavad saasteainete põhjavette juhtimise või sattumise või piiravad neid. Eesti Maapõueseaduses [12] on kirjas, et kaeveõõnte täitmisel kasutatavate muude kui kaevandamisjäätmete (antud juhul põlevkivituha) suhtes kohaldatakse asjakohastel juhtudel Jäätmeseaduse [9], sealhulgas selle § 33 lõike 1 punkti 1 alusel (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded [11]) valdkonna eest vastutava ministri määrusega prügilate kohta kehtestatud nõudeid. Näiteks nende nõuete alusel peab vältima jäätmete paigutamisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale võimalikult pika aja, kuid vähemalt 25 aasta jooksul. Samuti tuleb jäätmete ladustamiseks maa-alustesse ladustamiskohtadesse koostada ohutushinnang ning pärast ladustamist ei tohi toimuda soovimatud füüsikalised, keemilised või bioloogilised muutused. Põlevkivituha segamisega teiste materjalidega taaskasutamise eesmärgil on seotud ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ [7] ja Eesti Vabariigi Jäätmeseadus [9]. Mõlemad nõuavad, et ohtlike jäätmete segamine on lubatud ainult juhul kui ei suurendata või vähendatakse jäätmest tekkivat ohtu keskkonnale, inimeste tervisele ja varale. Siiski on ka erinevusi. Näiteks Jäätmeseaduses on nõutud, et segamine oleks tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, samas kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98 EÜ nõuab, et jäätmete segamine toimub parima võimaliku tehnikaga ja jäätmeid tohib segada vaid asutus või ettevõtja, kes on selleks loa saanud. Põlevkivituha transportimisel tuleb arvestada Jäätmeseaduse [9] § 38 (Jäätmeveo üldnõuded) ja § 63 (Ohtlike jäätmete vedu). Vastavalt nendele paragrahvidele peab jäätmeid vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda ning ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras. Tulemused Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu seadusandluse uurimise põhjal põlevkivituha taaskasutamise kohta võib teha järgnevad järeldused.  Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandluses on põlevkivituhka loetud ohtlike jäätmete hulka. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 217