Maailmataju September 11 | Page 77

Joonis 20 Universum paisub kahes suunas: sissepoole ja väljapoole. Universumi kehade mõõtmed Universum paisub. See tähendab seda, et Universumi ruumala suureneb ajas. Universumi paisumisel ei ole eelistatud suunda, kogu Universumi ruum suureneb aja kõikjal korraga. See tähendab, et kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemine ajas ei sõltu ruumi koordinaatide ( x, y, z ) valikust ( ükskõik, kus me need kaks ruumipunkti ka võtame, ikkagi nende vaheline kaugus ajas suureneb ). Seetõttu suurenevad ajas ka kõikide kehade mõõtmed Universumis ( sest ka need omavad ruumi ), mitte ainult kehade vahelised kaugused ( nagu galaktikate parvede korral ). Näiteks inimese mõõtmed olid viis minutit tagasi palju kordi väiksemad, kui praegusel ajahetkel. Kuna kogu Universumi ruum paisub ajas kõikjal korraga, siis Universumi kehade suurenemise efekti me ei taju. Universumi paisumine avaldub galaktikate parvede üksteisest eemaldumisega. Seda võib tinglikult nimetada ka nähtavaks Universumi paisumiseks. Universumi paisumise mastaabiefekt Universumi paisumine avaldub praegusel ajal alles väga suurtes ruumi mastaapides – galaktikate parved eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida kaugemal nad üksteisest on. See tähendab sisuliselt ka seda, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus suureneb väga suures ruumi mastaabis ( kahe ruumipunkti vaheline kaugus peab olema miljonites valgusaastates ). Kuna Universum on paisunud oma eksisteerimise jooksul ajas pidevalt, siis kahe ruumipunkti vaheline kaugus on suurenenud erinevatel Universumi eluetappidel erinevatel ruumi mastaapidel. Näiteks väga kauges tulevikus ei liigu enam galaktikate parved üksteisest eemale ( nii nagu praegusel ajal planeedid ), sest Universumi paisumine avaldub juba siis palju suuremates ruumimastaapides, kui seda on galaktikate superparved. „Tume energia“ hüpoteesid Antud teoses on esitatud kaks tume energia hüpoteesi, mille seast saab olla ainult üks õige lahend. Esimene nendest seisneb nüüd järgnevas. Universumi paisumisel esineb kaks aega: aeg, mis seisneb Universumi eluea pikenemises ja aeg, mis avaldub Universumi paisumise kiiruses ( 42