Keha m asub tavaruumis K koordinaatidega m( x,y,z,t ), kuid hyperruumis K´ aga m( x´,y´,z´,t ).
Keha M asub tavaruumis K koordinaatidega M( x1,y1,z1,t ), kuid hyperruumis K´ aga
M( x1´,y1´,z1´,t ). Tavaruum K eksisteerib hyperruumi K´ suhtes koordinaatidega K( x2´,y2´,z2´,t ).
Neid kehade ja „ruumide“ koordinaate esitleme siin ja edaspidi järgnevalt:
Tavaruumis K:
Hyperruumis K´:
m( x´,y´,z´,t )
M( x1´,y1´,z1´,t )
K( x2´,y2´,z2´,t )
m( x,y,z,t )
M( x1,y1,z1,t )
Kogu liikumine toimub ainult sirgjooneliselt ( x-telje suunas ) ja toimub ühtlaselt ehk liikumise
kiiruse arvväärtus ajas ei muutu. Järelikult v tähistab kiirust ja a kiirendust. Hyperruum K´ ise on
paigal ehk v = 0, x-telje suunas liiguvad ainult K, m ja M. Edaspidi ei ole oluline kirjeldada (
vaadelda ) nende kehade m ja M ning tavaruumi K liikumist, vaid oluline on vaadelda nende
koordinaate ruumis ja ajas, s.t. nende liikumiste asukohti ruumis ja ajas ( ehk aegruumis ). Kuna
kogu liikumine toimub ainult x-telje suunas, siis võib teisi koordinaate arvestada järgmiselt:
y=y1=y´=y1´=y2´=0
ja
z=z1=z´=z1´=z2´=0
Seega võib kehade m ja M ning tavaruumi K liikumiste koordinaate välja kirjutada nõnda:
Tavaruumis K:
Hyperruumis K´:
m( x,0,0,t )
M(x1,0,0,t )
m( x´,0,0,t )
M( x1´,0,0,t )
K( x2´,0,0,t )
Edaspidi võtamegi ainult sellise esitluse kuju.
Antud juhul vaatleme me kehade m ja M ning tavaruumi K koordinaate ruumis ühel kindlal aja
hetkel t. Kui kehad m ja M ning tavaruum K üksteise suhtes liiguvad, siis tegelikult ka hyperruum
K´ liigub nende suhtes. Kui m, M ja K liiguvad x-telje suunas, siis K´ liigub m, M ja K suhtes xtelje vastassuunas. Hyperruum K´ ise on reaalselt siiski paigal.
Keha m liikumise kiirus on suhteline. Näiteks tavaruumis K on selle kiirus v2, kuid hyperruumi
K´ suhtes aga v2+v1. Sama on ka keha M-i liikumiskiirusega. K-s on selle kiirus v3, kuid K´ suhtes
on kiirus v3+v1. K „liigub“ K´ suhtes kiirusega v1. Tavaruum K liigub keha m suhtes kiirusega v2 ja
M-i suhtes v3. Kuid K liigub kehade m ja M suhtes x-telje vastassuunas.
15