liikuma ruumis, mis jääb meile pidevalt kättesaamatuks. Ainult niimoodi on võimalik minna
tõelisesse endisesse köögi asukohta ruumis. See võimaldab liikuda ka endisesse aega. Selline
hyperruumiks nimetatav ruum jääb meile kogu aeg kättesaamatuks, sest me liigume kosmiliselt
paisuva ruumiga pidevalt kaasa. Universumi ruumala tervikuna paisub. Ajas rändamise seost
Universumi paisumisega vaatame me edaspidi pikemalt ja põhjalikumalt.
Kuid järgnevalt oletame seda, et planeet Maa on tavaruum K ja kehad m ning M on objektid
selle peal ( näiteks inimesed ). Hyperruum K´ on aga kogu ülejäänud paisuv Universum. K-d võib
vaadelda ka kui tavalist (aeg)ruumi ( milles me kõik igapäevaselt elame ), kuid K´ on hyperruum.
Järgnevalt vaatamegi matemaatiliselt seda, et kuidas toimub kehade liikumised tavaruumis K ja
hyperruumis K´. Teame seda ( tegelikult kohe tõestame seda ), et hyperruumis liikudes liigub keha
ka ajas. Kuid seejuures peame arvestama järgmiste aja ja ruumi füüsika alusreeglitega:
1. Aeg ja ruum eksisteerivad lahutamatult koos. Seda kinnitab meile erirelatiivsusteooria.
2. Eelnevast järeldub see, et liikudes ajas, peame liikuma ka ruumis ning vastupidi.
3. Eelnevast järeldub omakorda seda, et igal ajahetkel on olemas oma ruumipunkt. See
tähendab sisuliselt seda, et liikudes ajas näiteks minevikku, peavad kehad olema ka
endistes asukohtades kogu Universumi suhtes.
Joonis 5 Kehad m ja M liiguvad tavaruumis K ja hyperruumis K´.
Kõik joonised on sooritatud Cartesius´e ristkoordinaadistikus, milles on kujutatud järgmist
mehaanilist süsteemi – kaks keha ( m ja M ) ja kaks „ruumi“ ( K ja K´ ). Reaalses maailmas on
tavaruum K ja hyperruum K´ „ühesuurused“.
14