pöörlevad. Seepärast tekitavad prootonid ( aatomituumades olevad prootonid omavad positiivset
laengut, kuid neutronid on ilma laenguta ) magnetvälja, mille mõlemad poolused asuvad
aatomituuma pöörlemisteljel. Kuid neid pöörlemistelgi on võimalik pealeasetatud magnetvälja abil
mõjutada nii nagu on võimalik suunata näiteks kompassi nõela. Seetõttu võivad aatomituumad
„ergastuda“ ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab elektromagnetlaine
tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi tuum ( mida leidub
väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid. Selliselt tekkivad elektromagnetlained, mis
võivad inimese ajust eralduda, ei ole aga ruumis püsivad. See tähendab seda, et need lained ei saa
olla üksteise suhtes paigal, sest need liiguvad vaakumis kiirusega c. Sellisel juhul need lained
hajuvad üksteisest ajust eraldumisel ja lainete ehk väljade omavahelist konfiguratsiooni ei saa
tekkida, millel võiks baseeruda inimese psüühika ja teadvus.
Peale elektri- ja magnetvälja omavahelise seose on need väljad seotud ka veel aegruumiga.
Järelikult kui muutuvad väljad ajus ei põhjusta väljade eraldumist ajust, siis ehk väljade seos
aegruumiga?
Elektrilaeng ja aegruum
Elektromagnetväljal ja aegruumil eksisteerib omavahel väga tihe seos. Näiteks on üldteada
tuntud fakt, et e lektrilaengud suudavad mõjutada aegruumi meetrikat, kuid elektromagnetiline
vastastikmõju ise ei ole tingitud aegruumi kõverusest. Ja veel üheks heaks näiteks võib tuua
elektromagnetlaine ( näiteks valguse ) levimist vaakumis kiirusega c. See tähendab seda, et mida
lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda aeglasemalt liigub aeg ja keha
pikkus lüheneb. Kaasaegne füüsikateadus neid elektromagnetismi ja aegruumi vahel olevaid seoseid
ei põhjenda ja ka tuntud Maxwelli võrrandid ( mis kirjeldavad kogu elektri ja magnetismi õpetust )
neid seoseid ka ei kirjelda. Maxwelli neli võrrandit on kõige üldisemal ja lihtsamal kujul esitatavad
aga järgmiselt:
kus D = ε0εE,
B = μ0μH ja j = σE.
Need võrrandid kirjeldavad elektromagnetismi füüsika põhialuseid:
1) Magnetvälja induktsiooni
induktsiooni seadusena.
muutus tekitab pööriselise elektrivälja. Seda tuntakse ka kui Faraday
2) Sisuliselt on tegemist Amper´i seadusega diferentsiaalkujul. Elektrivälja tihedus ( voolutihedus j
) on võrdne selle tugevusega ( Ohmi seadus ).
3) Elektrilaeng on elektrivälja allikaks, Gauβ´i teoreem elektrivälja jaoks.
tihedust.
100
näitab elektrilaengute