selleks saab olla ainult inimese enda loodud eksperiment. Kuid selline teaduse suurim eeldus
muutubki SLK-de uurimisel suurimaks komistuskiviks, sest kui ei leita mingisuguse nähtuse
empiiriline tõestus, siis teadus selle nähtuse olemasolu ka ei aktsepteeri. Maaväline mõistus ( seal
hulgas ka surnud inimesed ) kasutabki meie teaduse reegleid teadlikult ära. See tähendab ka seda, et
( võib olla ) “nad” soovivad, et me nende olemasolusse ainult usuksime, mitte aga teaduslikult
tõestaksime. Nii et SLK teaduslikku katset ( küsida pärast ärkamist patsiendi käest mingisuguse
peidetud objekti kohta, mis oli tema kliinilise surma ajal kohas, kust patsient oma voodist seda näha
ei saanud ) ei olegi põhimõtteliselt võimalik sooritada, sest vastasel korral oleks meie “maailmapilt”
ääretult “rikutud” ja ilmselt tuleksid ka siis tulnukad Maale, sest siis ei ole neil enam põhjust meie
eest varjata.
3.1.3 Inimese kehast väljumise füüsikateooria psühholoogia vaatenurgast
Inimese ajusurm
Inimese elutegevuses ei lakka aju üldine aktiivsus mitte kunagi. Ainult ajulainete sagedused
võivad erinevate ajuseisundite jooksul ( näiteks narkoos, uni, sügavuni jne ) muutuda, kuid mitte
kunagi lakata. Kliinilises surmas on lakanud aju üldine aktiivsus, kuna enamasti aju ei saa siis enam
verd. Sellisel juhul esineb aktiivsus ( ehk neuronite laenglemine ) ainult väga väga lokaalsetes
ajupiirkondades. Kui on lakanud aju kogu aktiivsus ( isegi lokaalsed ajupiirkonnad ), siis on
tegemist ajusurmaga ( ehk inimese bioloogilise surmaga ).
SLK-nähtused esinevad inimese kliinilise surma ajal, mille korral on ajutiselt seiskunud inimese
süda. Süda on vajalik ajule vere pumpamiseks, mille kaudu saab aju hapnikku. See on aju peamine
energiaallikas. Ajus olevate neuronite laenglemine ehk aktiivsus on enamasti seotud verevarustuse
suurenemise ja ( glükoosi ) ainevahetuse kiirenemisega, kuid mitte alati. Kui aju ei saa enam verd,
siis selle elutegevus lakkab olemast.
Inimese peaaju läbib sekundis miljoneid närviimpulsse. Need impulsid tekitavad ümber pea
elektrivälja, mille tugevust mõõdetakse elektroentsefalograafiga. Sellega saadud graafikut
nimetatakse elektroentsefalogrammiks ehk lühidalt EEG-ks. Aju aktiivsus ei ole tegelikult
surmalähedaste kogemuste ajal ehk inimese kliinilise surma ajal täielikult lakanud. Sellisel ajal
näitab EEG aparaat küll aju elektrilise aktiivsuse puudumist, kuid selliste ajuaktiivsuste korral, mis
funktsioneerivad väga madalates ajustruktuurides ( näiteks taalamuses ja ajutüves ), on EEG
registreerumistundlikkus väga nõrk või üldse puudub. Rakusisesed protsessid ja ka laenglemised
toimuvad ikka endiselt. See tähendab seda, et ajus ( näiteks suuraju koores ) on tegelikult ka
surmalähedaste kogemuste ajal aktiivsust, kuid seda siiski väga vähesel määral. Sellisel korral
esineb ajus „teistsugune aktiivsus“.
Jimo Borjigin´i 2013. aasta uurimus näitas, et pärast südameseiskumist esinevad ajulained veel
umbes 30 sekundit ja seda suurema aktiivsusega. Aju aktiivsus hääbub täielikult pärast südame
seiskumist umbes 30 sekundi jooksul. Sealjuures läbib ajuaktiivsuse hääbumine teatud faase.
Näiteks 2 sekundit pärast südameseiskumist ajuaktiivsus veidi suureneb, pärast seda väheneb see
peaaegu kõikides ajupiirkondades ja veidi enne täielikku ajuaktiivsuse hääbumist suureneb aktiivsus
lühiajaliselt üksikutes ajupiirkondades. Inimene võib kliiniliselt surnud olla reaalselt näiteks ainult 6
minutit, kuid aeg, mil inimene eksisteeris kehavälises olekus, tundub inimesele sageli palju pikem
kliiniliselt surnud oleku ajast ehk antud juhul pikem kui 6 minutit. Selline aegade erinevus on
surmalähedaste kogemuste ajal vägagi tavapärane. Analoogilise nähtuse leiab sellele
relatiivsusteooriast, mille korral kulgeb aeg erinevates taustsüsteemides erinevalt ja seetõttu tekib
nendel erinev ajavahe. Pole kindlalt teada, et kas see inimesele ainult näib nii ( s.t. tuleneb inimese
teisenenud aja- ja ruumitajust ) või on see ka reaalselt.
Surmalähedased kogemused esinevad vahel ka siis kui aju anokseemiat ( aju verevaegust ) ei
esine, kuid seda siiski väga harva.
92