vastus sellele üsna rabav ja vastuvõtmatu paljudele inimestele. Inimestele meeldib vägivald, sest see
pakub neile naudingut ja eriti just põnevust. Inimesed enamasti kipuvad tahtma ehedaid elamusi.
Kes siis ei ütleks ära väga heast põnevusfilmist? Põnevusfilmid ja märulid on need, mis inimestele
rahuldust pakuvad. Küsimus seisneb selles, et kas inimesed tahavad ja suudavad seda endale
teadvustada. Tegemist on ju agressiivse iseloomujoonega, mis inimesel avalduda võib. Enamikel
inimestel on seda paraku väga raske endale tunnistada. Reaalsus võib paraku osutuda teistsuguseks
kui me seda näha tahame. Kuid antud järeldus ei teki tühjale kohale. Paljudel juhtudel on
sedamoodi, et mis tegelikus elu keelatud, luuakse see aga kultuuri erinevate vormidena, näiteks
filmidena, raamatutena, teatrisse jne. Pingelised ja põneva sisuga lood pakuvad inimestele meeldivaid elamusi, mis ei pea ilmtingimata just ainult filmides nii olema. Näiteks väikeste laste sõjamängud, kui neil on relvi imiteerivad lelud. See näitab abstraktselt seda, et kuidas filmide sisud võivad
avalduda reaalsetes situatsioonides hoolimata sellest kui malbed need ka välja ei paistaks. Küsimus
seisneb selles, et miks lapsed valivad endale sellise sisuga mänge, mida võib tõlgendada kui „vägivalda mittesisaldavat vägivalda“, sest otseselt ju keegi surma või vigastada ei saa? Kas see on normaalne? Agressiivsusele viitavaid mänge on tegelikult palju. Ilmselt on agressiivsus inimesel pärit
just loomariigist. Bioloogia teadus liigitab inimese loomariiki, mitte aga näiteks taime- või bakterite riiki. Kui intellektile pakub vägivald naudingut ( ükskõik millises vormis ), siis on see tegelikult
üsna ohtlik ja ei või iial teada, millal ja millistes reaalsetes situatsioonides see avalduda võib.
Teaduslikud uuringud on näidanud, et pärast vägivaldse filmi vaatamist suureneb inimesel
agressiivsus. Inimesel te kib tung nähtut jäljendada.
Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud
evolutsiooni käigus, mis tagab liigi kaitsmise ja ellujäämise. See väljendub territooriumi katsmises,
saagi hankimisel, tugevamate isendite geenide edasiandmises jne. Rituaalides, mille korral
pannakse loomariigis paika loomakarja võimuhierarhia, esineb agressiivse käitumise tahke. Seetõttu
agressiivsus arvatakse olevat ka võimutungi kaasnähtuseks. Agressiivne käitumine võib tekkida
frustratsiooni pinnalt.
Šimpansid on ainsad olendid peale inimeste, kes korraldavad oma enda liigikaaslaste vastu
organiseeritult mõrvasid, et vabaneda rivaalidest ja paremini kasutada oma enda territooriumi
ressursse. See on pigem šimpanside õpitud käitumine ja evolutsiooni käigus välja töötatud taktika,
mille esmakordselt avastav 1970. aastatel Jane Goodall. Kuid šimpanside lähisugulased bonobod
selliseid asju ei korralda.
Suur osa inimesi omavad kindlaid arusaamasid ühiskonna normidest ja raamidest, mida me kõik
peame järgima. Enamasti peetakse normiväliselt käituvaid inimesi hulludeks ja neid võidakse isegi
tappa. Erinevaid inimesi ei sallita. Arvatakse, et neil on mingisugune eelis normaalsete inimeste ees
ja seetõttu neid kardetakse. Inimajaloos on väga palju näiteid tapetud süütutest inimestest, kes
erinesid suurema osa inimrahvast. Nendeks olid näiteks nõiad või teise rassi esindajad.
Sõdimine on inimeste loomuses ja seetõttu ei kao sõjad mitte kunagi. Hulluks ajava alalise
õnnetunde ja rahulolu tõttu on rahu inimestele vaimselt vastuvõetamatu. Sõda ja rahu
tasakaalustavad üksteist.
Naissugu on juba bioloogiliselt meelitatud nö. „pahade poiste“ poole, sest nende iseloomujooned
nagu näiteks vaprus, tugevus ja füüsiline jõud on vajalikud ellujäämiseks.
Üheks vägivaldseimateks peetakse arvuti- ja videomänge. Need ületavad kohati isegi õudusfilmide taseme. Väga väga suur osa nendest on üsna vägivaldse alatooniga. Nendes on väga suur hulk
50