mingisugune kestvus ( ehk aeg ) ja ruumiline ulatus ( ruum ) eksisteerivad ( sõltuvalt ) koos. Ehk teisisõnu: mingile kestvusele ( ajale
) vastab mingisugune ruumiline ulatus ( ruum ). Ei ole olemas mitte ühtegi liikumist, mis ei toimuks ruumis.
Eelnevalt toodud väitest on võimalik teha veel uusi järeldusi. Aeg on füüsikaliste protsesside
kestvus. Kuid igale ajahetkele vastab oma ruumipunkt. See tähendab ka seda, et mida kaugemal on
mingi ajahetk ( näiteks minevikus ), seda kaugemal on ka selle ruumipunkt „ruumis“. Mingisugusele kestvusele ( ehk ajale ) vastab samas ka mingisugune „ulatus“ ruumis.
Saadud järeldus ongi oma olemuselt ajas rändamise põhiseaduseks. Kõik ülejäänud järeldused, mis hakkavad nüüd ilmnema,
tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt ei midagi muud kui Universumi
paisumine. Kuid jah – mida kaugemal mingi sündmus toimus, seda kaugemal ka ruumis. Aeg ei ole ruumist „eraldi“. Seda, et kuidas
siis aeg ruumiga seotud on, näitabki meile praegused seaduspärad.
Igal ajahetkel on oma kindel ruumipunkt. Kuid need ruumipunktid EI OLE meie tavalise, igapäevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis
( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumipunktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäevaselt kogetav ruum on kolmemõõtmeline.
Järelikult – need aja ruumipunktid on „väljaspool“ seda ( kolmemõõtmelist ) ruumi, milles me
igapäevaselt elame.
(Tava)ruumi kolmemõõtmelisus:
Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus.
Sirge on ühemõõtmeline, tasand on kahemõõtmeline ja kuup on kolmemõõtmeline. Punktil
ruumimõõtmeid ei ole.
Kindlasti tekib siin teatud vastuolud kujutlusvõimega ja isegi loogikaga. Seda, mis asub „väljaspool“ ruumi ( või isegi aega ), ei
saa paraku ettekujutada. Sama probleem on ka stringiteoorias, kus 10-mõõtmelist ruumi ei ole võimalik ettekujutada. Üldrelatiivsusteoorias tuuakse välja analoogia kõverate ruumide paremini mõistmiseks, milleks on siis kera pinnad. Hiljem me näeme seda, et
see mis asub väljaspool ruumi, asub tegelikult teistes ruumi mõõtmetes. Toon mõned näited kõrgema mõõtmelistest ruumidest, mida
on mujal püütud esitada. Need on koordinaadistikud 3-, 4- ja 5-mõõtmelises ruumis:
Joonis 3 Need on koordinaadistikud 3-, 4- ja 5-mõõtmelises ruumis.
Kui ajahetkede ruumipunktid asuvad väljaspool meie tavalise ruumi punktidest, siis on meil
tegemist juba rohkema mõõtmelise ruumiga, kui kolmemõõtmelise ruumiga. Ruum ei saa siis olla
8