uudisest said esimestena teada lihtsad inimesed – karjased, mitte aga rikkad ega ülikud.
Inglite kadumise järel ütlesid karjased üksteisele: „Läki nüüd Petlemma ja vaadakem
seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada andnud!“.
Sellistel ajaloos esinevatel religioossetel nähtustel peab inimühiskonnas olema ilmselt mingi
selge eesmärk. Seda näitab ainuüksi juba nende nähtuste mõju inimestele ja inimkultuurile
tervikuna. Kahtlemata olid sellised kirjeldatud sündmused, mis kirja teel on jõudnud tänapäeva
inimestele, minevikus asetleidnud. Probleem seisneb lihtsalt selles, et kuidas selliste nähtuste
olemusi õigesti tõlgendada.
Selge on see, et kui maaväline ülitsivilisatsioon lõi inimkonna tuhandeid aastaid tagasi, pidi see
ka inimkultuuri vastavalt enda eesmärkidele kuidagi moodi mõjutama. See tähendab seda, et
tulnukad mitte ainult ei loonud inimkonna oma geneetiliste manipulatsioonide tulemusena, vaid
sellest tulenevalt ka kaasloob inimkultuuri ja seda igas mõttes.
Kogu maailmas asetleidvad tulnukate inimröövide juhtumid annavad inimkonna religioonist
meile aga hoopis uue pildi. Tuleb välja, et religioonis ( näiteks kristluses ) on paljusid asjaolusid
varjatud või nende taga on mingisugune teistsugune reaalsus, mida on tahtlikult inimeste eest
varjatud. Näiteks Piiblis on väärtõlgendamiseks väga suur oht, mida sügavalt usklikud inimesed ja
ka teadlased sageli valesti hindavad ja näevad – kui nad üldse midagi näevad. Võib täiesti kindlalt
väita, et religioosse reaalsuse taga peitub hoopis teistsugune vorm reaalsusest, kui erinevad
prohvetid või pühad raamatud seda tegelikult välja tahavad näidata. Ja just seda meile kogu
käesolev religiooniteooria ka õpetada üritab – seda, et missugugust reaalsust tegelikult peidab
ennast sajandeid eksisteerinud inimeste usk Jumalasse ( eriti just maailma suurim religioon nagu
kristlus ). Seda enam, et teaduse hiigelareng ja kiire pealekasv ühiskonnas lausa nõuab kahelda
selles, mis oli sajandeid tagasi igapäevane ja täiesti normaalne elu osa.
Küsimus ei ole tegelikult selles, et kas Jumal on olemas või mitte, vaid selles, et mis või kes
Jumal üldse on? Kui me teame kes või mis see Jumal on, alles siis saame esitada küsimuse, et kas
Jumal on olemas või mitte?
Kristlaste pühas raamatus Piiblis on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmendal päeval Ta puhkas. Piiblis kirjutatud tekstidesse usuti täht-tähelt tuhandeid aastaid ja kahtlused
selle paikapidavuses nii nagu seda tehakse tänapäeval ei tulnud tolle aja inimestele mõttessegi.
Probleem seisneb selles, et kuidas Piiblis esinevaid religioosseid nähtusi või sündmusi
tõlgendatakse. Näiteks Jumal ehk Looja, kes on loonud maailma, võib tänapäeva UFO ajastul
tähendada tegelikult hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna ( ehk
inimeste maailma ), mitte Universumit. Kui tuua välja erinevaid paralleele UFO ilmingute ( eriti
tulnukate inimröövide ) ja religioonides kirjeldatud sündmuste vahel, võib kindlalt oletada seda, et
erinevate usundisüsteemide pühades raamatutes esinevates mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud
tähendused, mis võivad viidata maavälise tsivilisatsiooni tegevusele planeedil Maa. Tuleb märkida
ka seda,