Liigi genofondi vananemise all mõeldakse siin seda, et mida rohkem liigi isendite geenid omavahel
kombineeruvad ja mida rohkem seeläbi järglasi sünnib, seda rohkem vaesub pärilikkuse
informatsioon, kuna geenide omavahelisi kombinatsioone ei saa olla siiski lõpmatult palju, sest
geenide kombinatsioonide varieeruvus lihtsalt väheneb. Liigi genofondi vaesumine sõltub ajast ja
ka isendite paljunemiskiirusest. Liigi genofondi vaesumise tõttu pole isendite järglased enam
unikaalsed ( s.t. ainulaadsed ), sest nad sarnanevad üha enam eelmiste generatsioonide (
põlvkondade ) isenditega või esinevad nendel üha enam uusi geneetilisi mutatsioone ehk
geenihaiguseid. Kuni lõpuks pole enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad
hakkavad kordama eelmiste põlvkondade vanu isendeid. Juba tänapäeval leiab teadus, et igal
inimesel on maailmas vähemalt 6 teisikut. Nendest ühega kohtuda loetakse tõenäosuseks 9 %. Liigi
genofondi vananemine tähendab ka seda, et mitte ükski liik Universumis ei saa paljuneda
piiramatult ja mitte sellepärast, et liik hävib mõne keskkonna katastroofi tõttu ( mis on ka muidu
võimalik ), vaid sellepärast, et geneetiline informatsioon hakkab otsa saama – hakkab ennast
kordama ning vastavalt sellele liigi üldine genofond vaesub. On võimalik seegi, et levima hakkavad
siis ka üha rohkem ja varem esinemata erinevaid haigusi ja geneetilisi mutatsioone ( vaimu või
füüsilise puudega isendeid ).
Kosmosetulnukad soovivad rikastada enda genofondi ja seetõttu nad lõidki inimkonna tuhandeid
aastaid tagasi. Selle realiseerimiseks käivad meie eluajal veel eksperimentaalsed katsed, mis
väljenduvadki kuulsates tulnukate inimröövide juhtumites. Inimsugu on veel praegu väga noor liik
ja seetõttu veel väga vähe omavahel geneetiliselt kombineerunud. ÜRO 2014 ja 2015 aasta andmete
kohaselt on Maal elanud kokku umbes 107 miljardit inimest ja neist ligikaudu 6,5 % elab praegusel
ajal. Aastaks 2100 elab Maal hinnanguliselt umbes 10 miljardit inimest ja selleks ajaks on maailma
rahvaarvu suurenemine tõenäoliselt stabiliseerunud. Inimkond annab suhteliselt noore liigina uut
geneetilist informatsiooni tulnukate eneste ellujäämiseks, kuid inimkond ei ole siiski ainus loodud
tehisliik Universumis. Tulnukad ise on palju kordi andnud kontaktleritele mõista, et olemas on veel
palju teisigi liike, mis asustavad lausa terveid planeete ja mis erinevad Maa elusloodusest täielikult.
Neist osad on ka mõistusliku elu tasemel, kuid osad aga mitte. Maavälised ülitsivilisatsioonid
loovad Universumis üha uusi ja uusi eluvorme ja seega on nad võtnud bioevolutsiooni juhtimise
enda kätesse. Genofondi vaesumise probleem ilmneb tulevikus ka inimkonnal ainuüksi endal ning
on võimalik, et praegusel ajal elavad teadlased ( näiteks bioloogid, geneetikud jne ) ei teagi või ei
adu selgelt veel selle probleemi reaalset võimalikkust meie liigi suhtelises tulevikus. Inimeste
teadmised bioloogiast ( eriti geneetikast ) on selle täielikuks mõistmiseks veel üsna kesised.
Praeguse aja ( s.t. 21. sajandi esimese poole ) Maa probleemid kuuluvad pigem elusa keskkonna
ohutuse valdkonda nagu näiteks kliimasoojenemine, tuumaenergia ohutus, keskkonnareostus jne.
Planeet Maal elavad inimesed on arenenud primaatidest ( sest arheoloogia teaduse veenvaid
fakte ja argumente ei ole võimalik ratsionaalselt ignoreerida ega falsifitseerida ), kuid samas
osaliselt ka maavälisest mõistuslikust liigist ehk kosmosetulnukatest ( sest ajas rändamise
t