ristandumise võimalikkust tulnukatega, et luua uus liik. Uus liik omakorda võimaldab uusi
unikaalseid järglasi ülitsivilisatsiooni arenguks. Nende ristandumine meiega annab nende genofondi
uut geneetilist informatsiooni. See rikastab nende mitmekesisust järglaste saamiseks.
Tulnukad soovivad inimesi nende enditega geneetiliselt ristata, et luua uue genofondiga bioliik.
Selline tegevus sarnaneb näiteks inimeste endite vahelise sugulise ristandumisega. Näiteks mehe ja
naise sugulise vahekorra tulemusena sünnib uus elus inimorganism. Uute liikide loomisega on
selline füüsiline protsess sarnane. Ka planeedi Maa eluslooduses on täheldatud liikide vahelisi
ristandumisi. Liikide omavahelised ristandumised on tegelikult bioevolutsiooni üks toime
mehhanisme. Näiteks on esinenud juhtumeid, mille korral hunt ja koer omavahel looduses
bioloogiliselt ristuvad. Nii tekibki uus nähtus liikide mitmekesisuses – huntkoer, mis on küll väga
haruldane juhus kuid seda on siiski looduses täheldatud. Tulnukate eesmärk ongi luua uus liik
inimeste ja nende vahel, et seeläbi rikastada nende ( ja tegelikult ka meie ) genofondi. Geneetilised
manipulatsioonid on tegelikult bioevolutsiooni üks toime mehhanisme uute liikide tekkimiseks.
Bioloogia teadus annab meile sellest väga põhjaliku ettekujutuse, kuid inimeste bio- ja
geenitehnoloogiad pole „veel“ siiski sellisel arvestataval tasemel, et luua Maal uusi liike ja veel
mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge,
mis küll ei kuulu liigi ( kui mõiste ja tähenduse ) hulka. Kuid see pigem näitabki seda, et uue liigi
loomine Maal ei ole inimestele enam futuristlik teema. Maailma esimene imetaja klooniti juba
1997. aastal, milleks oli siis lammas nimega Dolly. Inimese kloonimiseni pole veel jõutud, kuid ega
see ilmselt tulemata ka jää. Kloonimine põhineb geneetikal ja geneetika põhineb pärilikkusel, mis
esineb elusolenditel. Näiteks lapsed on oma vanemate sarnased, loomad sigitavad järglasi, kes on
nendega sarnased ja seemnetest kasvavad taimed, mille õied ja viljad sarnanevad sellega, millelt
seemned pärit on. Selle sarnasuse põhjustavad geenid, mida pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele.
Näiteks lapsel võivad ilmneda ema näojooned, võimed ja kombed ka sellisel juhul, kui ta ei ole oma
ema kunagi näinud. Spermatosoid kannab endas kõiki pärilikke sarnasusi põhjustavaid tegureid.
Inimene on kasutanud teadmisi pärilikkusest juba väga pikka aega. Näiteks vanad Hiina allikad
väidavad, et peaaegu kuus tuhat aastat tagasi aretati paremaid riisisorte ristamise ja valiku teel