tähendab seda, et erinevatel inimestel on see piirkond ajus erineva suurusega. Ja selles ilmnebki
nägemiskeskuse suuruse ja illusiooni suuruse tajumise võime vaheline märgatav seos. Näiteks mida
väiksem on nägemiskeskus, seda rõhutatum on nägemisillusioon. Selline asjaolu näitab väga selgelt
inimese aju ühe osa suuruse määravust inimese ümbritseva maailma tajumisel. Seda, et kuidas me
maailma näeme ja tajume, sõltub suures osas meie aju ehitusest. Seetõttu ei pruugi maailm olla
füüsilises mõistes ilmtingimata väga täpne. Seda näitavad meid petvad ja meie kujutlusvõimet
inspireerivad optilised illusioonid.
6 Absoluutse kaaluta oleku taju
Null gravitatsiooniväljas asuv keha on täielikult kaaluta olekus. Maa ja Kuu vahel olevas punktis
tasakaalustuvad nende gravitatsiooniväljad. Sellesse punkti sattunud kehad on täielikult kaaluta
olekus. Kosmoselaev, mis tiirleb ümber planeedi Maa, liigub kiirendusega oma orbiidi tsentri
suunas just gravitatsiooni mõjul. Kuna tekib vaba langemine, siis tekib ka kosmoselaevas inimeste
kaalutuse tunne. Sellist taju efekti on võimalik tajuda ka lennukis, mis lendab kiirendusega g
allapoole mööda paraboolkõverat või kui vanker sööstab „Ameerika mägedes“ allapoole. Kui
kukkuvale kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud ja ei ühtegi teist jõudu, siis kehad langevad
vabalt. Kui aga kehale mõjub peale raskusjõu ka veel õhutakistus, siis kehad ei lange vabalt.
Näiteks kivi langeb palju kiiremini kui sulg. Täielikku raskuskiirendust tajuvad langevarjurid, kui
nad parajasti lennukist välja hüppavad. Alguses keha langemiskiirus ajas suureneb, kuid hiljem jääb
see konstantseks õhutakistuse ja raskusjõu võrdsustumise tõttu.
Antud juhul käsitleme sellist kaaluta olekut, mis sarnaneb küll sellega, mida astronaudid
kosmoses kogevad, kuid erineb siin sellepoolest, et inimene ei tunneta üldse raskusjõudu. Näiteks
avakosmoses on planeedi Maa gravitatsioonivälja mõju inimese massile palju väiksem võrreldes
Maa pinnal olevaga ja peale Maa raskusjõu on kosmoses olemas ka veel teiste suuremate ja
kaugemate kehade raskusjõud – näiteks Päikese, Jupiteri, Saturni, Galaktika jne. Siin aga tunnetab
inimene raskusjõu „absoluutset puudumist“, mis tähendab seda, et selline kaaluta olek on seisund,
milles gravitatsioon ei avalda inimese psüühikale mitte mingisugust mõju. Nii tekibki „ülim“
kaalutuse tunne. Ka selline taju kogemus on erakordselt mõnus ja hea ning samuti väga tähtis
inimese sise-elule. Mõnevõrra avaldub kaaluta olek ka Maa peal olles – näiteks mõnest kõrgest
kohast alla hüppamisega ( näiteks benzihüpped kõrgmägedes või hüppamised kõrgelt lendavast
lennukist ). Sellisel korral segunevad omavahel hirm ja nauding.
Kaaluta olekus tunnetab inimene ennast just kui „kergemana“ kui tavaliselt. Ka selles mõttes, et
oleks nagu „kogu elu koorem õlgadelt igaveseks kadunud“. Inimene tajub end ümbritsevast
maailmast ( ehk näilisest reaalsusest ) lahti kiskununa ( eemal olevana ). See omakorda aitab
paremini tunnetada ja mõista enda ümbritsevat maailma, milles inimene füüsiliselt eksisteerib.
Sellises kaaluta olekus ei tunneta inimese psüühika enda siduvust ümbritseva maailmaga, vaid ta
asuks nagu sellest kõigest eemal ( väljaspool piire ). Side välismaailmaga „ähmastub“. Absoluutse
kaaluta oleku taju loob inimesel tohutu vabaduse ja „ühtsuse“ tunde ja seda absoluutselt igas
mõttes. Tekivad tundmused, mis sarnanevad näiteks inimesega, kes tunneks ennast lahtiriietatuna
alasti või kes tajub vabadust pärast aastakümneid vanglast pääsemist. Sellises kaaluta olekus tunneb
inimene ennast täiesti pinge vabalt. Selline kaaluta oleku tajumine on juhul, kui gravitatsiooni (
mateeriat ) ei eksisteeriks nii nagu näiteks valguse puudumise korral ei oleks elusolenditel
nägemistaju. Maailm pole tegelikult värviline nii nagu see meile paistab. Kui mingeid asju õigesti
näha või mõista, siis peabki seda tegema eemalt nö. „väljaspool raame“. Täpselt nii on ka reaalsuse
tajumisega. Kaaluta olekus ei tunneta inimene ka oma keha.
Ülim kaaluta olek on olemas ainult siis kui gravitatsiooni üldse ei eksisteeriks. Kui aga
gravitatsiooni siiski eksisteerib, siis sellist kaaluta olekut inimene ei saaks tunnetada. Selline taju
36