kinnitaksid sellised paranormaalsed nähtused, mille korral näevad inimesed vaime või
kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja
inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja
kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel
tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest
unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste
korral kogetava teadvuse vormiga.
Surmalähedasi kogemusi on kogenud miljonid inimesed üle kogu maailma. Nende
inimeste tunnistused kogetud elamuste kirjeldamisel langevad kokku Unisoofias kirjeldatud
psüühiliste ilmingutega. Seda võivad kinnitada SLK-de kogemustega inimesed, kes hiljem on
lugenud Unisoofia erialast kirjandust. Selles mõttes on Unisoofias kirja pandud reaalsete
inimeste reaalsed kogemused, tundmused, mida siis psühholoogia seaduspärasustega
kirjeldatakse või seletatakse. Nende tunnistused annavad vähemalt kaudseid tõendeid
Unisoofias esitatud psüühiliste ilmingute olemasolus.
Teadvusseisundit ( või lihtsalt tajusid ), mis on kirjeldatud unisoofilises psühholoogias, on
võimalik reaalselt kogeda ainult siis kui inimene väljub oma kehast. Võib öelda nii, et
füüsilise keha muutumisega muutub ka vaim ( s.t. teadvusseisund ). Kuid peab märkima seda,
et keha väline olek ei põhjusta iseenesest sellise teadvusseisundi tekkimist, mis on kirjeldatud
Unisoofias. Keha välise olekuga lihtsalt kaasneb telepaatia võimalus, mis võimaldab imelisi
tajuelamusi „sõnadeta“ teistega jagada. Näiteks surmalähedaste kogemuste ajal on inimene
väljunud oma kehast, mis iseenesest ei tekita unisoofias kirjeldatud imelist teadvuseseisundit.
Alles mingi valgusolendi juuresolekul tajub kehast väljunud inimene ülima armastuse ja
rõõmu tunnet. See lähtub otseselt just valgusolendist, kes oma erakordse telepaatilise võimega
„sängitab“ saabunud inimest oma imeliste tajuelamustega. Selles mõttes võibki öelda, et
inimese füüsilise keha muutumisega ( ehk kehast väljumisega ) kaasneb ka teadvuse
muutumine.
Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel ka ajas rändamise korral.
Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See
tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju
ilminguid ehk ajas rändamine võimaldab eksperimentaalselt uurida unisoofilises
psühholoogias kirjeldatud aja ja ruumi taju.
Teadvus – surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine „põrmustaks“
peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole
neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse
aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste
võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised
inimese surma korral eralduma ajust.
Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste
olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka
seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on
võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid,
mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole
pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik
sündmuse eksisteerimist tõestada. Tegemist on „ajaloolise kroonikaga“, milles teadlased on
seni „põhjendamatult“ kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks.
Maaväline mõistus ise on soovinud enda olemasolu inimteaduse eest varjata. Ajas rändamine
aga omakorda tõestaks Maailmatajus käsitletava t religiooni. See tähendab seda, et siin
esitatud informatsiooni on võimalik tõestada ( leida kinnitust ) ainult ajas rändamise teel või
17