kvantmehaanika teleportatsioonilist olemust ja päritolu.
Teleportreerumisel ei läbi keha ruumis kõiki ruumipunkte nagu tavalise liikumise puhul. Sama
on tegelikult ka ajas teleportreerumisega. Näiteks kui keha teleportreerub ajas, siis see läbib samuti
erinevaid tõkkeid nagu ruumi teleportatsiooni korralgi. See tähendab seda, et kui keha X
teleportreerub ühest ajahetkest teise ajahetke ja nende ajahetkede vahepeal eksisteeris keha Y, siis
see keha Y ei sega kehal X jõuda ühest ajahetkest teise ajahetke.
1.4.3 Kvantmehaanika füüsikalised alused
Järgnevalt uurime palju lähemalt mikroosakeste kvantmehaaniliste ilmingute tulenevust nende
samade osakeste lainelistest omadustest, kuna osakeste lainelised omadused tulenevad omakorda
osakeste teleportreerumistest aegruumis ( mida me kohe alljärgnevalt näeme ).
Osakeste lainelised omadused
De Broglie arvas esimesena seda, et peale korpuskulaaromaduste on mikroosakestel veel ka
lainelised omadused, nii nagu oli valguse puhul. Footonil on energia E
=
ja impulss p
=
=
=
De Broglie idee järgi on elektroni või mõne teise osakese liikumine seotud lainega, mille pikkus on
=
=
ja sagedus f on
=
=
De Broglie selline oletus on nüüd tuntud kui De Broglie hüpoteesina, mis on leidnud katseliselt
kinnitust. Ülal välja toodud valemites on h jagatud 2π-ga. Antud juhul käsitletakse osakest, millel
on lainelised omadused, mitte vastupidi – lainet, millel on korpuskulaarsed ( osakeste ) omadused.
Oxfordi Ülikooli füüsik Ian Walmsley testis De Broglie kuulsat hüpoteesi eksperimentaalse katsega.
Nimelt ta tulistas kaamera poole valguse osakesi mööda pimedat toru ja seda siis üks haaval.
Eksperimendi teostus oli üldiselt lihtne. Valgust registreeriv kaamera võttis vastu eemal oleva
elektripirni valguse osakesed. Kuid kaamera ja elektripirni vahel ( umbes keskel ) asus kahe piluga
klaasitükk. Nendest piludest pidid footonid ( valguse osakesed ) läbi minema, et jõuda kaamera
poole. Kogu katse alguses lastakse üksikud footonid läbi ühe pilu. Ühe footoni saabumist tähendas
ühte punkti ekraanil. Ekraanil registreeriti footoni kohale jõudmist. Suur osa footonitest sattus
ekraani tsentri ümbrusesse. Nende jaotus on ekraanil enam-vähem ühtlane. Kuid pärast seda korrati
seda katset nüüd hoopis kahe avatud piluga. Iga üksik footon pidi sellisel korral läbima neist kahest
avatud piludest ainult ühe ja tulemus jääb eelmise katsega võrreldes samaks. Kahe avatud pilu
korral peaks tulemus olema mõlema mustri summa. Kuid ekraanilt paistis hoopis footonite
interferentsimuster. See lubab oletada seda, et footon läbib korraga mõlemat pilu. See tähendab
98