lainelist omadust. Seda sellepärast, et absoluutselt igasugune füüsiline keha saab läbida teisi kehasid
ainult aegruumis teleportreerudes ja seda reedabki osakese võime läbida erinevaid potentsiaalbarjääre. Mõlemad füüsikalised tõlgendusviisid on ühtaegu võimalikud. Kuna mikroosakeste
käitumised võivad olla põhjustatud nende osakeste teleportreerumistest aegruumis, siis järgnevalt
esitame mõned postulaadid, mis kirjeldaksid olukorda ( loogiliselt peaksid paika ), kui
mikroosakesed tõepoolest teleportreeruvad aegruumis:
1. Osake teleportreerub ruumipunktist A ajahetkel t1 ruumipunkti B ja ajahetke
t2, ruumipunktist B ajahetkel t2 ruumipunkti C ja ajahetke t3 jne jne. Osake
võib teleportreeruda mistahes ruumipunkti ja mistahes ajahetke ( kuid ajas
ainult edasi ). Osake teleportreerub ajas ja ruumis korraga ning seda pidevalt.
2. Teleportreerumisel ruumis asub osake mistahes ruumipunktis x ainult 0 sekundit. Kuid ühest
ajahetkest teise ajahetke teleportreerumisel ilmneb selge aja vahe. Osakese
teleportreerumine ajas toimub ainult tuleviku suunas ( osake teleportreerub ajas edasi ).
3. Osake teleportreerub ruumipunktist A ajahetkel t1 ruumipunkti B ja ajahetke t2 ning
ruumipunktist B ajahetkel t2 edasi ruumipunkti C ja ajahetke t3 jne. Osake võib
teleportreeruda mistahes ruumipunkti, kuid ajas ainult edasi. Järelikult oma
teleportreerumistel ajas ja ruumis „eksisteerib“ osake mistahes ruumipunktis ( kuhu ta
teleportreerub ) ja mistahes ajahet kel ( millisesse ajahetke ta teleportreerub ) 0 sekundit ning
osakest ei eksisteeri ka ajahetkede vahepealsel perioodil, mil osake teleportreerub ühest
ajahetkest teise. Samuti ka ruumipunktide vahelises piirkonnas, mil osake teleportreerub
ühest ruumipunktist teise ruumipunkti. Kuna osakest ei eksisteeri üheski aegruumi punktis,
siis seega pole osakest reaalselt ka olemas. Osake ei asu kõikjal aegruumis korraga, nagu
siiani on seda arvatud. Sellest tulenebki osakese füüsikaliste parameetrite ( mass, kiirus,
impulss, energia jne ) määramatused. Küll aga osake teleportreerub teatud aegruumi osas (
näiteks elektron mingisugusel aatomi kindlal orbiidil ) ja selles osas on osake olemas.
4. Osakese asukoha täpsus ruumis sõltub sellest, et kui suures ruumimõõtkavas me osakest
jälgime. Näiteks väga suures ruumimõõtkavas on osakese asukoht ruumis alati täpselt teada.
Kuid samas väga väikeses ruumimastaabis ilmneb juba osakese asukoha määramatus.
Osakese asukoht ruumis ei ole enam nii kindlalt fikseeritud. See tähendab ka seda, et teatud
üliväikeses ruumipiirkonnas osake teleportreerub aegruumis. Näiteks elektroni asukoha
määramatus on vesiniku aatomis nii suur, et see on peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega.
Seepärast elektroni ei vaadelda kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena, vaid elektroni
kujutatakse ette aatomis tuuma ümber oleva elektronpilvena. Aatomis kaob elektron ühelt
orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Kuid selline nähtus on ju sisuliselt
teleportatsioon. Seetõttu ongi elektroni liikumine aatomis tõenäosuslik. Osakese
liikumistrajektoori ei ole.
Nendest postulaatidest ongi võimalik järeldada seda, et osake teleportreerub ajas ja ruumis pidevalt
ning seepärast ei ole võimalik täpselt ette teada seda, et millisesse ruumipunkti osake teleportreerub
ja millisesse ajahetke. Seetõttu arvutatakse välja tõenäosused iga võimaliku ruumipunkti ja ajahetke
kohta, kuhu osake ( teleportreerumisel ) jõuda võib. Kõik need tõenäosused on nullist erinevad ja
summeerides kõik need tõenäosused saame arvuks 100 %. Võtame näiteks tuntud pilu katse.
Osakese tõenäosusjaotust ajas ja ruumis mõjutabki see pilu, millest osake läbi läheb. See
tõenäosusjaotus ajas ja ruumis on nagu vee laine. Tegemist on osakese tõenäosuslainega, mis levib
ajas ja ruumis. See, mis juhtub vee lainega pilu läbimisel, juhtub sama ka osakese tõenäosuslainega,
mis läbib samuti pilu. Tulemuseks on osakese laineline käitumine.
95