=
+
+
+
+
on võimalik võrrand viia kujule:
=
+
+
+
=
( +
+
+
kus g on siin Maa raskuskiirendus ja R on siin Maa raadius. Suurust
=
nimetatakse ka taevakeha gravitatsiooniraadiuseks ehk tänapäeval Schwarzschildi raadiuseks. Seega
võib gravitatsioonilise aja dilatatsiooni valemi välja kirjutada ka niimoodi:
=
=
Gravitatsiooniväli on aegruumi kõverdus, mida põhjustavad väga rasked massid. See aegruumi
kõverdus väljendub selles, et mida enam gravitatsioonivälja ( mistahes taevakeha ) tsentri poole
minna, seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Selline aja ja ruumi
teisenemine jätkub kuni teatud kauguseni tsentrist. Ja seda kaugust kirjeldab meile Schwarzschildi
raadius. See raadius näitab kaugust gravitatsioonivälja tsentrist, et kust alates on aeg ja ruum
teisenenud lõpmatuseni ehk kust alates avaldub aegruumi lõpmatu kõverdumine ehk aegruumi
eksisteerimise absoluutne lakkamine. Ja seetõttu ei saa midagi eksisteerida näiteks musta augu ehk
aegruumi augu Schwarzschildi raadiuse R sissepoole jäävas „piirkonnas“, mis vahel nimetatakse ka
Schwarzschildi pinnaks. See tähendab ka seda, et mingisugust singullaarsust musta augu tsentris ei
saa olemas olla. Singullaarsus on lihtsalt üks punkt, kust alates mõõdetakse Schwarzschildi raadius
R, mis määrab ära musta augu ehk aegruumi augu „suuruse“ ehk sellise kujuteldava sfääri suuruse
ruumis, kust alates aegruumi lõpmatu kõverus muutub tsentrist kaugenedes järjest tasasemaks. Seepärast ei saa musta augu mass eksisteerida Schwarzschildi pinna sees, vaid on sellest väljapool nii
nagu tähtede ja planeetide korral.
Igasuguse ( taevakeha ) gravitatsioonivälja tsentris on aegruumi auk ( mitte ainult musta augu
tsentris ). Näiteks aegruumi auk võib põhimõtteliselt eksisteerida ka planeet Maa ja isegi tema Kuu
tsentris. Sellist asjaolu kinnitavad meile gravitatsiooniline aja dilatatsioon
=
=
ja gravitatsiooniline pikkuse ( ehk kahe ruumipunkti vahelise kauguse ) kontraktsioon
80