Joonis 8 Esindatud on 112 kahemõõtmelist fotot Universumist, kuid kolmemõõtmelised fotod
on veel alles projekteerimisel.
Universumit võib inimene reaalselt näha siis, kui ta parajasti omab sellist teadvuse seisundit, mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt,
mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha
vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks.
Inimtsivilisatsioon
Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna
( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese
ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul )
tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi,
mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima
arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest.
Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest
tsivilisatsioonidest Universumis. Antud osa allharud on aga järgmised:
Joonis 9 Maailmataju „uurimusobjektiks“ on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused
ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana.
10