vana Universum paistab Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale, kuid Universumist väljapool olevale hüpoteetilisele vaatlejale paistab Universum olevat näiteks üks sekund vana. Universumi väliseks vaatlejaks võibki olla ajarändur, kes liigub ajas minevikku. Sest ajas saab liikuda ainult „ ajast väljas olles“ ehk „ väljaspool Universumit“.
Joonis 1 Universumi ajaline areng Universumi sees oleva reaalse vaatleja suhtes. http:// astrosociety. org / wp-content / uploads / 2012 / 10 / 1-CMB _ Timeline300 _ no _ WMAP. jpg
Tavaruum K liigub hyperruumi K ´ suhtes valguse kiirusega c ehk 300 000 km / s. See tähendab seda, et kui meie aegruumis( s. t. tavaruumis K) on möödunud üks sekund, siis hyperruumis oleks läbitud selle aja jooksul ligikaudu 300 000 kilomeetrine vahemaa. See tähendab ka seda, et kui me rändaksime ajas minevikku või tulevikku ühe sekundi, siis me peaksime liikuma hyperruumis ligikaudu 300 000 kilomeetrise vahemaa. See kehtib juhul, kui Universumi paisumiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Kuid Universumi tegelik paisumiskiirus on praegusel ajal 74 km / s *( Mpc). Selline kiirus on SI süsteemis( s. t. ühikutes) aga järgmine:
=(
=(
milles galaktikate eemaldumiskiirus on x = 74 km / s = 74 000 m / s, vahemaa ruumis on y = 1 Mpc = 3,086 * 10 16 m * miljon = 3,086 * 10 22 m ja valguse kiiruse arvväärtus vaakumi korral on c = 300 000 km / s = 3 * 10 8 m / s. Kuna Universumi paisumiskiirus on palju kordi väiksem valguse kiirusest ehk aeg Universumis kulgeb tegelikult palju palju kiiremini kui see meile paistab
siis seega peame leidma y( s. t. gamma) väärtuse:
=,
=
mis näitab meile seda, et mitu korda on Universumi paisumise kiirus aeglasem tegelikust paisumiskiirusest ehk mitu korda on aja kulg Universumis aeglenenud või kiirenenud( y on kordaja, millel ei ole ühikut):
60