= = =
See tähendab nüüd seda, et kui me läbime hyperruumis 300 000 kilomeetrise suuruse vahemaa, siis meie tavaruumis( s. t. paisuvas Universumi ruumis) ei ole möödunud üks sekund, vaid on möödunud 2,3( 979) * 10 18 sekundit ehk natuke rohkem kui terve meie Universumi eluiga( näiteks: 4,75 * 10 17 sekundit on ligikaudu 1,5 * 10 10 aastat). Nii on see siis, kui praegune Universumi paisumise kiirus jääb samasuguseks kogu selle aja jooksul. Kuid tegelikult Universumi paisumiskiirus ajas suureneb. Ühes aastas on 31 536 000 sekundit, kui tegemist ei ole liigaastaga. Kui meie tavaruumis( s. t. paisuvas Universumi ruumis) on möödunud üks sekund, siis me läbime hyperruumis 1,2 * 10-10 meetri suuruse vahemaa( kui aga 100 aastat ehk 3 153 600 000 sekundit, siis läbitakse hyperruumis 0,095129 meetrit).
Kordaja y muutub ajas väiksemaks, mille tulemusena Universumi paisumise kiirus ajas suureneb ehk läheneb valguse kiirusele c. 10 26 võib tunduda inimese jaoks väga suure numbrina, kuid kosmoloogilises kontekstis on see tegelikult üsna keskpärane suurus. Näiteks Universum sai alguse aegruumi algsingulaarsusest, mille korral oli kogu meie Universumi ruumala lõpmatult väike ja aja vahe( s. t. Universumis eksisteeriva näiva ja tegeliku aja kulgemise vahe) lõpmatult suur. Seetõttu on lõpmatusega võrreldes 10 26 üsna väike number.
Meie aegruumis on kosmoloogiline aeg teisenenud( ehk eksisteerib tume energia, mida peab arvutustes arvestama), kuid väljaspool aegruumi ei ole enam aeg teisenenud( tegelikult pole enam üldse aega) ja sellest tulenevalt ei pea arvestama aja kosmoloogilist relatiivsust ja seega tume energiat.
Lõpetuseks võib öelda, et Universum paisub( ehk siis mudelina ettekujutades kera raadius pikeneb) valguse kiirusega c ja seda muutumatult. Erirelatiivsusteooria õpetab seda, et mida kiiremini keha liigub( ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis), seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb välisvaatleja suhtes. Sarnane efekt esineb tegelikult ka Universumi paisumise korral, kuid teatud erinevustega. See tähendab seda, et esineb liikumine( Universum paisub), mille kiirus on ajas konstantne ja seetõttu Universumi ruumala suureneb( ehk ruumipunktide vahelised kaugused( väga suures ruumimastaabis) suurenevad) ja aeg Universumis kiireneb( Universumi eluiga pikeneb).
Universumi paisumise kinemaatika
Ajateooria seletab üheaegselt ära selle, et miks meile nähtav Universum ei paisu valguse kiirusega c ja miks Universumi paisumiskiirus „ ajas“ suureneb:
1. Mida enam ajas tagasi vaadata, seda suurem on kordaja y väärtus. Universumi singulaarsuse juures ehk meie suhtes Universumi alghetkel oli y väärtus lausa lõpmata suur: y =. See tähendab seda, et Universumi eluiga on tegelikult lõpmatult suur, mitte 13,7 või 15 miljardit aastat.
2. Universumi sees olevale vaatlejale on Universumi vanuseks 13,7 miljardit aastat. See tähendab ka seda, et meie suhtes oli 13,7 miljardit aastat tagasi y väärtus lõpmata suur ehk mida lähemale 13,7 miljardi aasta tagusele ajale, seda suurem on y väärtus.
3. Universumi singulaarsuse korral oli kogu Universumi ruumala lõpmatult väike ja kordaja y 61