kus p on rõhk ja ρ on tihedus ning vastavalt nende A indeksid näitavad tavalise aine, energia ja tumeaine kogutihedust( kogurõhku). Võrrand kirjeldab gravitatsioonile alluvat ainet. Kui me aga võtame
=
=
siis saame esimesest võrrandist järgmise avaldise
Eeldusel, et vaakumi energia on väga suur
=
= saame
ja seega massile mõjub jõud
=
= =
Viimasest võrrandist ilmnebki tõukejõud, mis suureneb kehadevahelise kauguse suurenemisega. See tähendab seda, et vaakumi energia põhjustab tõukejõu, mis hakkab eriti hästi ilmnema just väga väga suures ruumi mastaabis. Kosmoloogilises mõttes on Ʌ tõukejõudu tekitav gravitatsiooniliik hakanud Universumis domineerima alles hiljuti, mille tõttu kiireneb universumi kosmoloogiline paisumine. Tumeenergia tihedus ρɅ ning massitihedus on praegusel kosmoloogilisel ajahetkel peaaegu ühesuurused.
Robertson-Walkeri meetrika
Traditsioonilises kosmoloogias võetakse Universumi paisumise mudeliks kõver aegruum, eelkõige just kõver ruum. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria on ainuke füüsikateooria, mis kirjeldab neid kõveraid aegruume ja seega on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks ka kogu tänapäeva kosmoloogia õpetusele. Aegruumi kõveruse kirjeldamiseks on kõige levinumaks matemaatiliseks vormiks just meetriline formalism. Näiteks meetrikat tasases aegruumis kirjeldab võrrand: dl 2 = dx 2 + dy 2 + dz 2 = dr 2 + r 2( dθ 2 + sin 2 θdφ 2). Pindala element sfäärilises koordinaadistikus sfääri pinnal( kui kõveras ruumis):
ja ruumala dS = dl 0 * dl φ = r 2 sinθ dθ dφ
39