Järelikult saame( =
(
mis näitabki meile seda Hubble ´ i seadust antud kujul ja graafiliselt avaldub see aga järgmiselt:
Joonis 18 Mida kaugemale ilmaruumi näeme, seda kiiremini galaktika meist eemaldub.
Universumi paisumine avaldub ainult väga suures ruumimastaabis – näiteks galaktikate parvede ja superparvede mõõtkavas. See tähendab, et mida suurem on kahe ruumipunkti vaheline kaugus( ehk mida kaugemal on üksteisest galaktikate parved), seda kiiremini need üksteisest eemalduvad. Universumi ruumipunktide vahelised eemaldumiskiirused lähenevad nullile väga väikeses ruumimastaabis( näiteks planeetide ja tähtede mõõtkavas), kuid väga väga suures ruumimastaabis( näiteks isegi suuremas ruumimõõtkavas kui galaktikate superparved) lähenevad need aga juba valguse kiirusele vaakumis. Näiteks kui kahe ruumipunkti vaheline kaugus on 1 Mpc ehk 3,2 miljonit valgusaastat, siis nende eemaldumiskiirus on umbes 50... 80 km / s. Kui aga nende vahekaugus on üks meeter, siis nende eemaldumiskiirus on 2 * 10-18 m / s, sest Hubble konstandi väärtus 50... 80( km / s) Mpc korral on SI-süsteemis 2 * 10-18 m / s ühe meetri kohta. See on umbes nagu planeedi Maa suurenemine ühe mikromeetri võrra aastas.
Aine tihedus paisuvas Universumis
Universumi paisumise tõttu väheneb selle aine M tihedus ρ ajas t märgatavalt. See tähendab seda, et mida enam Universum aja jooksul paisub, seda vähemaks jääb selles eksisteeriv aine tihedus. Järgnevalt uurimegi seda matemaatiliste meetoditega. Universumi tihedus ρ avaldub järgmise valemiga:
= =
Kui me võtame viimasest avaldisest tuletise aja järgi d / dt
= =( =( 35