elektromagnetlaines, mis on võimeline ruumis eksisteerima ilma laengute olemasoluta. Närvirakud ehk neuronid ei ole ruumis üksteisest isoleeritud ja see tähendab seda, et kui neuronid ajus laenglevad, siis elektriväljade kaudu satuvad need üksteise suhtes interaktsiooni täpselt nii nagu laetud kehad ruumis. Kuid seevastu närvikiud( näiteks aksonid) on ümbritsevast ruumist isoleeritud rasvarikka müeliinkestaga, mida toodavad gliiarakud. Gliiarakud ei juhi erutusi. Need rakud isoleerivad üksteisest neuronid ja jätked. Närvirakkude aksonit ümbritseb müeliinkest, mis on rasvarikas aine. Seda toodavadki gliiarakud. Valgeaine hele värvus just sellest tulenebki. Valgeollus ümbritseb ajurakkude ühendusi. Valgeollus sisaldab ajurakkude ühendusteid. Aksoneid ümbritsevates müeliinkestades on katkestused, mida nimetatakse Ranvier ´ soonisteks. Müeliinkiht võimaldab signaalil liikuda 100 korda kiiremini. Kuna nende kaudu liigub elektriimpulss, mis tekitab magnetvälja( sest liikuv laeng tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja), siis isolatsiooni tõttu ei saa see interakteeruda ümbritsevas ruumis laenglevate neuronite väljadega. Selles mõttes on liikuvate elektriimpulsside ja paigalolevate laenglevate neuronite väljad üksteisest isoleeritud.
Elektromagnetlaine elektriväli on ajas impulsseeruv, mis tähendab seda, et see väli tekib ja kaob ajas perioodiliselt. See sarnaneb närvirakkude laenglemistega ajas. Ka neuronite ümber olevas ruumis tekivad elektriväljad ajas perioodiliselt. Elektromagnetlaines olev magnetväli tekib ajas samuti perioodiliselt. See sarnaneb aga närvikoes liikuvate närviimpulssidega, sest liikuvad laengud tekitavad ajus magnetväljasid. Elektromagnetvälja ehk elektromagnetlainet kirjeldava skalaarpotentsiaali võrrand on tuletatud tuntud Maxwelli valemitest:
ja niisamuti ka vektorpotentsiaal
Nendest avaldistest saadaksegi järgmised potentsiaalide võrrandid:
.
, ja,
milles elektromagnetvälja vektorpotentsiaal on, ja. Magnetväljal on pseudovektor, kuid elektriväljal on tavaline vektor.
Maailmapilt on inimese ajus erinevate ajupiirkondade vahel ära liigendatud. See tähendab seda, et erinevaid psüühilisi omadusi ja teadvuse elamusi töötlevad erinevad lokaalsed ajupiirkonnad. Kuna kehast väljumise korral eralduvad elektriväljad erinevatest ajupiirkondadest üle terve aju ühe korraga, siis seega töötlevad erinevaid psüühilisi omadusi ja teadvuse elamusi kehast väljumise korral samuti erinevad elektromagnetlainete ehk väljade piirkonnad. See tähendab seda, et maailmapilt on inimese kehast väljunud olekus erinevate elektromagnetlainete piirkondade vahel ära liigendatud nii nagu oli seda erinevate ajupiirkondade korral. Nende kahe vahel on sarnasused ilmsed.
Kuna maailmapilt on erinevate elektromagnetväljade vahel ära liigendatud nii nagu oli seda erinevate ajupiirkondade korral, siis seega võivad ruumis paiknevate tuhandete elektromagnetväljade asendid üksteise suhtes olla nii nagu seda oli neuronite väljade korral inimese bioloogilises ajus. See tähendab seda, et tuhandete elektromagnetväljade paiknemiste struktuur ruumis sarnaneb inimese aju( s. t. närvisüsteemi) ehitusega. Näiteks tuhanded neuronid moodustavad sellise ühtse bioloogilise süsteemi, mida me väljaspoolt näemegi ajuna. Täpselt sama on ka tuhandete elektromagnetväljadega ruumis ehkki kehast väljunud inimene näeb välja ainult valgusena.
Inimesed on oma surmalähedaste kogemuste kirjeldamisel mõista andnud, et nende mõistus( teadvus) asub „ uues kehas“ umbes samas asukohas kus see oli ka füüsilises( ehk bioloogilises) kehas. See tähendab seda, et inimese ehk antud juhul valgusolendi teadvus( ja ka psüühika) „ asub“ kogu „ valguse massi“ suhtes( ehk kiirguvate valguslainete ruumi osas) üleval pool nii nagu asub
158