inimesed on kirjeldanud kui „ võrratut kogemust“. Lendamine, levitatsioon ja hõljumine oleksid amorphusolendil täiesti tavalised kogemused. Niisamuti ka „ antigravitatsioon“( ehk raskusjõu ignoreerimine) oleks absoluutselt tavaline võimalus. Seepärast tuntaksegi kaaluta olekut.
3. Ruumis liikumine võib toimuda väga kiiresti, kuid Universumi suurte mastaapide läbimiseks kasutatakse aegruumi tunneleid ehk „ neutraalseid kanaleid“, mille korral liigutakse lausa ühest galaktikast teise. Selliseid aegruumi tunneleid tuntakse füüsikas üldrelatiivsusteoorias, mille korral on aegruum kõverdunud lõpmatuseni. Neid nimetatakse ka „ ussiaukudeks“. Amorphusolendi elektriväli suudab mõjutada aegruumi( seda kõverdades) samamoodi nagu seda teevad suured massid, sest energia ja mass on ekvivalentsed suurused, mida õpetab meile erirelatiivsusteooria. Selliseid tunneleid on nähtud ka surmalähedaste kogemuste ajal, mil nähakse ja tuntakse ennast sisenevat mingisugusesse „ musta tunnelisse“, mille lõpus paistab ere valgus.
4. Kehast väljunud inimesel on võimalus tungida läbi füüsiliste kehade, mis eksisteerivad ajas ja ruumis ja mis koosnevad aineosakestest. SLK kogemustega inimesed on oma ütlustes tunnistanud, kuidas nad oma kehadest on väljunud ja saanud minna läbi seinte või teiste inimeste füüsiliste kehade. Selline võimalus on üks kõige klassikalisemaid jooni, mis kehast väljunud olekus avaldub. See sarnaneb füüsikas kvantmehaanikas tuntud osakeste barjääri läbimisega, mille korral on osakesel tõenäosus läbida mingit füüsilist barjääri ehk mingit teist keha. Nende kahe vahel on kattuvus ilmne ja see viitab üsna objektiivselt sellele, et osakese barjääri läbimine ja kehast väljunud inimese läbimine seintest võimaldab ilmselt üks ja sama aja ja ruumi dimensioon. Tõenäoliselt see nii ka on, sest kehast väljunud inimene eksisteerib valgusena hyperruumis ehk väljaspool aega ja ruumi ning samas osakese barjääri läbimise võime tuleb osakese lainelisest käitumisest, mis omakorda tuleneb osakeste teleportatsioonist aegruumis ehk eksisteerimisest hyperruumis( s. t. väljaspool aegruumi). On täiesti ilmne, et üks ja sama aegruumi „ dimensioon“ võimaldab osakese barjääri läbimist ja samas ka kehast väljunud inimese läbimist seintest ehk samuti füüsilistest barjääridest. Valgusolend eksisteerib hyperruumis ja seega „ liikudes“ hyperruumis suudab valgusolend läbida meie igapäevaselt kogetavas ruumis eksisteerivaid füüsilisi kehasid nagu seda oli osakeste korral. Näiteks amorphusolendil on võime tungida läbi füüsiliste kehade( läbida seinu või isegi inimesi) nagu seda teevad kvantosakesed potentsiaalibarjääri läbiminekul. Ka gravitatsioonivälja ei ole füüsikaliselt võimalik varjestada, sest gravitatsioonijõud mõjub inimesele ka majas viibides. Sellist „ läbilaskeomadust“ teame olevat ka „ vaimudel“ ja „ hingedel“, sest ka „ nemad“ olevat suutelised läbima seinu ja üldse igasuguseid füüsilisi kehasid. Surmalähedastes kogemustes, kui inimene on väljunud oma kehast, on läbitud „ uue kehana“ ka arste ja medõdesid. Selliseid juhtumeid on kirjeldatud päris palju. Kuid hoolimata sellisest imelisest „ läbilaskeomadusest“ suudab amorphusolend ka mõjutada füüsilisi kehasid.
5. „ Vaimude“( „ kummituste“) ega ka kehast väljunud inimese olemasolu ei ole võimalik näiteks haigla palatis eksperimentaalselt tõestada ega uurida, sest nad eksisteerivad nö. „ väljaspool aegruumi“. Kõik, mis eksisteerib „ väljaspool aegruumi“, ei ole füüsikaliselt võimalik eksperimentaalselt tuvastada ega uurida nii nagu näiteks valgust( ehk informatsiooni), mis püüab sellise taevakeha nagu musta augu tsentrist välja pääseda või neutriinod( kuid mitte täielikult), mis võivad vabalt läbi tungida isegi tervest planeedist. Seetõttu ongi valgusolend ehk amorphusolend tavainimesele nähtamatu. Näiteks surmalähedaste kogemuste korral ei näe arstid inimese elustamiskatsete juures valgusolendeid, mida aga kehast väljunud inimene näeb. Olend on ise kui valgus ja samas „ ise“ võimeline seda valgust ka mõjutama.
155